Diabeediga seotud tüsistusi saab ennetada või edasi lükata hoides veresuhkru võimalikult normi lähedal. Diabeeti põdevatel inimestel on risk diabeediga seotud tüsistuste tekkeks. Pidev hüperglükeemia ehk normist kõrgem veresuhkur võib põhjustada kahjustusi südames, veresoontes, silmades, neerudes ning närvides. Suureneb erinevate infektsioonide ehk nakkuste tekke risk. Tühja kõhu veresuhkru väärtused peaksid olema vahemikus 4,4-7,2 mmol/l, kuid iga inimese individuaalne norm väärtus sõltub diabeedi kestvusest, vanusest ja kaasuvatest haigustest.

Lähi tüsistused

Hüpoglükeemia, loe siit.

Diabeetiline ketoatsidoos on ainevahetushäire, mida iseloomustab ketokehade ehk atseto ainete suurenenud sisaldus veres ja metaboolne atsidoos. Normaalses olukorras kasutab organism insuliini abil glükoosi ehk veresuhkrut energia allikana. Kuna diabeedi korral tekib olukord, kus keha ei tooda piisavalt või mitte üldse insuliini ja organism ei saa glükoosi kasutada energiaallikana, hakkab ta lagundama rasvavarusid. Rasva lagunemisel tekivad ketokehad, mille kuhjumisel muutub veri liiga happeliseks ning kujuneb ketoatsidoos. Seisund võib kujuneda nii 1. tüüpi kui ka 2. tüüpi diabeedi puhul, kuid mõjutab sagedamini 1. tüüpi diabeeti põdevaid inimesi.

Põhjused:

• diabeedi ravi puudumine (inimene on haigestunud diabeeti, kuid pole sellest veel teadlik ning seetõttu on vere glükoosisisaldus pidevalt tõusnud/ kõrge);
• haigestumine, infektsioon või mõni muu terviseprobleem;
• insuliini süstimata jätmine;
• insuliinipumba või insuliinipliiatsi ehk pensüstli rike;
• liigne alkoholi tarbimine või vale toitumine.

Sümptomid:

• janutunne;
• kuiv nahk;
• tihe urineerimine (k.a öösel);
• iiveldus ja/või oksendamine;
• kõhuvalu;
• väsimus;
• magus hingeõhk;
• kiire kaalulangus.

Hilistüsistused

Allpool on ülevaade diabeedi hilistüsistustest, mida on võimalik ennetada või edasi lükata hoides veresuhkru võimalikult normilähedasena maksimaalselt suure osa ööpäevast.