Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus

Liikumine, sport

Füüsiline aktiivsus on diabeedi ravi oluline osa:

  • mõjutades organismi ainevahetust;
  • langetades vererõhku;
  • langetades veresuhkru taset;
  • vähendades diabeedi tüsistuste tekke riski;
  • parandades lihaste seisundit;
  • parandades üldist töövõimet ja vaimset tervist.

Diabeediga inimestel on soovitatud olla mõõdukalt füüsiliselt aktiivne vähemalt 150 minutit nädalas, näiteks 30-minutilised aeroobsed treeningud 5 või enam korda nädalas. Treeninguid on soovitav teha iga päev samal kellaajal. Diabeeti põdevad inimesed võivad harrastada peaaegu kõiki spordialasid nagu näiteks:

  • kõndimine;
  • ujumine;
  • jalgrattasõit;
  • jooksmine;
  • tennis.

NB! Silmakahjustuste korral ja nende ennetamiseks tuleb vältida poksimist ja raskuste tõstmist.

Füüsilise aktiivsuse koormust tuleb aja jooksul suurendada. Inimesed, kes ei ole harjunud suurema füüsilise koormusega, peaksid algul harrastama madalama koormusega treeninguid ja tegevusi. Füüsilise aktiivsuse suurendamiseks sobivad ka igapäevased toimingud nagu näiteks aiatööd ja koristamine.

Füüsiline koormus ja veresuhkrutase

  • Treeninguks sobivaim alustamise aeg on 1-2 tundi pärast söömist, kui veresuhkru tase on kõrgem kui 5,5 mmol/l. Kui veresuhkru väärtus on alla 5.5mmol/l, siis tuleks tarbida 15 g süsivesikuid ning 15 minuti pärast uuesti veresuhkru väärtust mõõta. Korrata seda sammu kuniks veresuhkur on treeninguks piisav ehk üle 5,5, mmol/l.
  • Kõrge veresuhkru väärtuse korral tuleb see enne füüsilise koormusega alustamist korrigeerida insuliiniga normilähedaseks, see ei tohiks ületada 10 mmol/l. Süstides insuliini, tuleb arvestada sellega, et harjutused süstepiirkonnas kiirendavad insuliini imendumist. Näiteks jooksmise eelselt ei tohiks insuliini süstida jalga, tennise mängimise korral vältida süstimist käsivarde, millega hoitakse tennisereketit.
  • Koormuse tõustes tuleb veresuhkrut mõõta sagedamini, et hinnata koormuse mõju organismile. Veresuhkrut tuleks mõõta enne treeningut (soovituslikult 30 minutit enne), pika ja füüsiliselt koormava trenni puhul selle kestel ja 4-8 tundi pärast treeningut.
  • Sõltuvalt treeningu pikkusest on soovitav selle kestel ja järgselt võtta 15 g süsivesikute või valgu rikast suupistet (nt glükoositabletid või -geel, pähkel, juust) ja tarbida lisaks 1-2 klaasi vedelikku, eelistatult vett.
  • Füüsilise koormuse veresuhkru taset langetav mõju võib kesta maksimaalselt 28 tundi pärast aktiivset tegevust, sest lihased täiendavad kahanenud suhkruvarusid. Sellega peab arvestama nii insuliini manustamisel (vajadusel langetada annust), kui ka valkude, rasvade ja süsivesikute tarbimisel, et vältida hüpoglükeemiat.
  • Aeroobse treeningu (nt jooksmine, sörkimine, ujumine, kõndimine, rattasõit, tantsimine) eesmärgiks on parandada keha hapniku kasutamist, treeningu vältel teevad tööd enamasti suured lihasgrupid. Treening kestab pikema perioodi jooksul (vähemalt 20 minutit) ning on keskmise intensiivsusega. Aeroobsete treeningute puhul langeb veresuhkru väärtus nii füüsilise koormuse ajal, kui ka selle järgselt.
  • Anaeroobse treeningu (nt: raskuste tõstmine, sprintimine, intervall treeningud, igasugune muu kiire ja intensiivne treening) eesmärgiks on suurendada jõudu ja lihasmassi, selle puhul ei kasutata hapnikut energia saamiseks. Anaeroobse treening puhul on tegu intesiivsete harjutustega, mis ei tohiks kesta kauem kui 2 minutit. Anaeroobsete treeningute puhul enamasti veresuhkru väärtus just tõuseb.
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram