Kliinikumis on täpsustunud endokrinoloogi vastuvõtule pöördumise korraldus. Selleks, et vastuvõtule pääsemine oleks patsientidele võimalikult selge ja sujuv, selgitame alljärgnevalt erinevate patsientide raviteekondi ja vastuvõtule pöördumise võimalusi.
Esmaselt vastuvõtule pöörduv patsient
Alates 29. jaanuarist on sisekliinikus avatud infotelefon diabeedi raviteekonna patsientidele. Telefon on mõeldud Kliinikumi patsientidele, kellel on küsimusi oma diabeediravi või korduvale vastuvõtule pöördumise kohta.
Infotelefonile palume kindlasti helistada patsientidel, kes peavad kord aastas käima endokrinoloogi vastuvõtul, kellel on raviarsti poolt vormistatud tagasikutse saatekiri, kuid kes ei ole saanud broneerida vaba vastuvõtuaega endokrinoloogile.
4. septembrist pakub Tartu Ülikooli Kliinikum patsiendi infokeskuses nõustamiseteenuseid nii patsientidele kui nende lähedastele teemades ja tegevustes, milles Kliinikumi patsiendid raviteekonnal kõige enam tuge ja teavet vajavad.
„Kliinikum pakub tervishoiuteenusteid kõikidel erialadel ning tänapäevases infopaljususes võib olla väljakutseks vajaliku teabe õigeaegne leidmine. Seetõttu oleme igal tööpäeval neil aegadel, mil Kliinikumis kõige enam patsiente liigub, valmis aitama nii vajaliku teabe leidmisel kui ka raviteekonnal teiste oluliste toetavate tegevuste planeerimisel,“ tutvustas patsiente toetava teenuse vajalikkust juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.
Aprillikuu on südametervise kuu, et juhtida inimeste tähelepanu südame- ja veresoonkonna haiguste riskidele, vähendada neisse haigestumist ja edendada südamele tervislikke eluviise. Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku vanemarst-õppejõud dr Märt Elmet rääkis Kliinikumi Lehele, milline on eestlaste südametervis täna.
„Südamehaigused on arenenud riikides endiselt kõige sagedamaks haigestumise, enneaegse töövõimekaotuse ja suremuse põhjuseks, nii ka Eestis. Südame- ja veresoonkonna haigused moodustavad suure grupi erinevaid tõbesid, mille lõpptulemuseks võib olla kas südameinfarkt, ajuinsult või eluohtlik rütmihäire, kuid haiguste algpõhjused ja riskitegurid on üsna sarnased ja igapäevases elus sageli kohatavad,“ selgitas dr Märt Elmet. Ta lisas, et hoolimata südamehaigustest põhjustatud suremuse aeglasest langustrendist, hoiavad need siiski kindlalt juhtrolli teiste haiguste ees. „Eestlase keskmine eeldatav eluiga küll pikeneb, kuid seda peamiselt pensionil veedetud aastate ja haigena elatud aastate arvel. Väga selgeks eesmärgiks peaks olema tervena ja täisväärtuslikuna elatud aastate pikendamine, mille eelduseks on südamehaiguste riskiteguritega varasem tegelemine ja tõsiste tüsistuste ennetamine,“ rõhutas kardioloog.
