Diabeedi peamised tüübid on:
Inimese kõhunääre ei tooda insuliini, sest immuunsüsteem ründab omaenda insuliini tootvaid rakke. Mõnikord võib diagnoosimise hetkel kõhunääre veel mingil määral insuliini toota, kuid üldjuhul jääb organism täielikku insuliini puudusesse. Seetõttu tuleb haiguse diagnoosimise hetkest alustada püsiva insuliin asendusraviga ehk naha alla insuliini süstimisega või insuliinipumbaga naha alla manustamisega. 1. tüüpi diabeeti haigestutakse enamasti lapseeas või noores täiskasvanueas. 1. tüüpi diabeet ei saa muututa 2. tüüpi diabeediks.
Inimese kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini, mille tulemusena ei suuda organism ise veresuhkurtaset reguleerida. 2. tüüpi diabeedi puhul tuleb muuta oma senist elustiili toitumise ning füüsilise aktiivsuse osas. 2. tüübi diabeet reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Haiguse diagnoosimisel alustatakse üldjuhul veresuhkrut alandava suukaudse tablettraviga, kuid mõnikord kasutatakse ka insuliini süstimist. 2. tüüpi diabeet esineb sagedamini vanuses üle 40 eluaasta, ülekaalulistel ja päriliku eelsoodumusega inimestel. 2. tüüpi diabeet ei saa muututa 1. tüüpi diabeediks.
Last ootava ema erandlik süsivesikute ainevahetushäire, mis tuvastatakse esmakordselt raseduse teisel või kolmandal trimestril, kui tekib veresuhkru tõus ja/või vähenenud tundlikkus insuliini suhtes. Rasedusaegset diabeeti põdeva patsiendi veresuhkrut jälgitakse regulaarselt edasi ka peale sünnitust, kuna 1. ja 2. tüübi diabeedi haigestumise risk on suurenenud. Rasedusaegse diabeediga tegeleb Kliinikumis naistekliinik.
Loe lisaks siit.
Seda võib tekitada näiteks kõhunäärme kahjustus, äge haigestumine, põletikud organismis, südameinfarkt ja kilpnäärmega seotud haigused.
