Rasedusdiabeet ja glükoosi taluvuse test (GTT)

Mis on rasedusdiabeet ehk gestatsioondiabeet?

Rasedusdiabeet ehk gestatsioondiabeet (GDM) on süsivesikute ainevahetuse häire, mille tõttu tekib raseduse ajal veresuhkru tõus ja/või vähenenud tundlikkus insuliini suhtes. Naised, kellel on esinenud GDM, on hilisemas elus ohustatud 1. või 2. tüübi diabeedi tekkest.

Õigeaegselt avastatud rasedusdiabeet ja selle ravi tagab ohutuma raseduse kulu ning parema tervise nii emale kui lapsele.

Kuidas diagnoositakse rasedusdiabeeti?

Rasedusdiabeedi diagnoosimiseks kasutatakse glükoosi taluvuse testi (GTT). Kõrge riskiga rasedatele tehakse GTT raseduse I trimestril (8.-16.nädalal) ning korratakse seda II trimestril (24.-28.nädalal).

Rasedusdiabeedi diagnoosimiseks ei saa kasutada tühja kõhu või söömisjärgse veresuhkru väärtusi ega glükoosi määramist uriinis.

Juhuslikult määratud veresuhkru normaalne tase ei välista rasedusdiabeedi esinemise võimalust.

Kellel esineb kõrgem risk rasedusdiabeedi tekkeks?

  • Ülekaalulised naised (raseduseelne KMI 30 kg/m² või rohkem)
  • Rasedusdiabeet eelneva(te) rasedus(te) ajal
  • Diabeet esimese astme sugulastel (ema, isa, õde, vend)
  • Anamneesis suurekaaluline (sünnikaal üle 4500 g) vastsündinu
  • Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)
  • Etniline päritolu (Aafrika, Kariibi mere, Lõuna-Aasia päritolu)

Glükoosi taluvuse testi tegemise vajadus lisaks kõrge riski rasedatele

  • Raseduse alguses on tühja kõhuga määratud veresuhkur 5,2–6,9 mmol/l ja/või juhuslikult määratud veresuhkur 7,0-10,9 mmol/l, tehakse GTT raseduse I trimestril ja korratakse vajadusel II trimestril.
  • Raseduse II või III trimestril tehakse GTT juhul kui raseda kehamassi indeks on raseduseelselt 25–30 kg/m² või kui raseduse vältel ilmnevad rasedusdiabeedi riskile viitavad tunnused: raseda suur kaaluiive, suhkru esinemine uriinianalüüsis, lootevee liigsus, loote tavapärasest kiirem kasvamine.
  • Rasedusdiabeedi kahtluse korral tehakse GTT sõltumata raseduse kestusest.

Kuidas tehakse glükoosi taluvuse testi?

  • GTT tegemiseks peate alates eelmisest õhtust (20.00) olema söömata ja joomata kuni testi lõpuni.
  • GTT tehakse naistekliiniku sünnieelse osakonna päevastatsionaaris, kuhu Te tulete kokkulepitud päeval kell 7:45.
  • Saabudes määratakse Teil veeniverest tühja kõhu veresuhkur.
  • Seejärel antakse Teile juua veega lahustatud glükoosi. Võib kasutada ka glükoosilahust (GlucoTest, Glucomedics), mida on võimalik osta apteegist. Vedelik tuleb ära juua 3−5 minuti jooksul.
  • 1 tund ja 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist määratakse Teil veresuhkur veeniverest.
  • Testi vältel ei tohi süüa ega juua, soovitav on rahulikult istuda või lamada.

Kuidas tõlgendada testi tulemusi?

Testi normaalväärtused on järgmised:

  • tühja kõhuga määratud veresuhkur alla 5,1 mmol/l;
  • veresuhkur 1 tund pärast glükoosi joomist alla 10,0 mmol/l;
  • veresuhkur 2 tundi pärast glükoosi joomist alla 8,5 mmol/l.

Kui üks testi tulemustest on üle normi, diagnoositakse rasedusaegne suhkruhaigus. Mittenormikohaste analüüsi tulemuste korral võetakse Teiega ühendust ning kutsutakse 10 päeva jooksul rasedusdiabeedinõustamisele.

Kuidas Teid jälgitakse rasedusdiabeedi korral?

Teid suunatakse rasedusdiabeedinõustamisele, kus

  • selgitatakse rasedusdiabeedi olemust ja selle mõju rasedusele, lapsele ning Teie enda edasisele elule.
  • Teile õpetatakse tervislikku toitumist ning süsivesikute hulga ja kindla jaotuse päeva lõikes jälgimist.
  • Teile antakse glükomeeter (veresuhkru mõõtmise seade) koduseks veresuhkru mõõtmiseks ning õpetatakse seadet kasutama ja saadud tulemusi mõistma. Veresuhkrut tuleb mõõta neli korda päevas: enne hommikusööki tühja kõhuga ning 2 tundi pärast hommiku-, lõuna- ja õhtusööki.
  • Teid juhendatakse pidama toitumispäevikut ning märkima iseseisvalt mõõdetud veresuhkru väärtusi.

Kui dieetravi ei anna oodatud tulemusi, siis alustatakse rasedusdiabeedi ravi ravimitega.

Mis saab pärast sünnitust?

Kuna rasedusdiabeet on põhjustatud rasedushormoonidest, siis pärast sünnitust üldjuhul veresuhkur normaliseerub ning sünnitusjärgselt jäetakse ravi ära.

Siiski tuleb silmas pidada, et rasedusdiabeet on II tüüpi diabeedi riskitegur ning oluline on jätkata tervislike eluviiside järgimisega ka sünnitusjärgselt. See aitab vähendada riski ja ennetada II tüüpi diabeedi väljakujunemist edasises elus, hoida stabiilset kehakaalu ning elada tervet ja täisväärtuslikku elu.

Kõik rasedusdiabeediga patsiendid peaksid pöörduma esmaseks tervisekontrolliks rasedusdiabeedi ämmaemanda vastuvõtule 3 kuud pärast sünnitust, et hinnata kolme kuu keskmise veresuhkru (HbA1c) taset ja verelipiidide väärtusi.

Koostaja: naistekliiniku ämmaemand Kersti Maala
2026