12-tunnise paastumise järgselt on nii lapse, kui ka täiskasvanu normaalne veresuhkru väärtus vahemikus 4,1-5,9 mmol/L.

Kõrge veresuhkur ehk hüperglükeemia

Kõrge veresuhkur ehk hüperglükeemia on seisund, kus veres on suhkrutase lubatust kõrgem. Teisisõnu, kui see on suurem kui 6,9 mmol/L tühja kõhu puhul ja suurem kui 10 mmol/L kaks tundi pärast söömist. Kõrge veresuhkru ravima jätmine võib viia tüsistusteni nagu silmade, neerude, närvide, südame ja vereringe kahjustused. Lisaks on hüperglükeemial kahjulik mõju õppimisvõimele, vähendades tähelepanu, mälu, enesekontrolli ja mõtlemist. Samuti on suurem risk dementsuse ja südame rütmihäirete tekkeks.

Abi andmine hüperglükeemia korral

• Süstida koheselt kiiretoimelist insuliini vastavalt raviskeemile, mis hakkab veresuhkrut alandavat toimet avaldama juba 10-15 minutit peale süstimist. Järgnevate tundide jooksul peab korduvalt mõõtma veresuhkrut, kindlustamaks, et veresuhkrutase normaliseerub. Püsivalt kõrge veresuhkrutaseme korral tuleks insuliini juurde manustada.
• Tarbida vedelikku.

Madal veresuhkur ehk hüpoglükeemia

Madal veresuhkur ehk hüpoglükeemia on seisund, kus veres on suhkrutase lubatust madalam ja jääb alla 3,9 mmol/L. Hüpoglükeemia teket ennetab regulaarne veresuhkru taseme kontrollimine. Juhul, kui enesetundes tekivad muutused, siis kontrollida koheselt veresuhkru taset ning vältida auto juhtimist. Tänapäevase tehnoloogia juures on hüpoglükeemia tekkimine välditav. Mida sagedamini hüpoglükeemiat esineb, seda nõrgemaks lähevad alarmeerivad sümptomid.

Ettevaatusabinõud madala veresuhkru vältimiseks

• Raske hüpoglükeemia kujunemise vältimiseks kanda alati kaasas toiduaineid, mis tõstavad kiirelt veresuhkrut (nt kõrrejook, glükoosidropsid/geelid, kommid).
• Öise hüpoglükeemia vältimiseks tuleks kombineerida kiiresti imenduvad süsivesikud valkude, rasvade ja kiudainetega, kuna sel viisil saab hoida veresuhkru taset stabiilsena. Enne magamaminekut peaks veresuhkur olema 6,7-10 mmol/L ja öösel 4,5-9 mmol/L.
• Öisel ajal võib madal veresuhkur jääda märkamatuks. Seetõttu on hea ööseks panna äratuskell, et kontrollida vajadusel veresuhkrut, kasutada sensoreid, mis ise alarmeerivad kui veresuhkru tase läheb liiga madalaks või kasutada hüpokoera abi.
• Diabeeti põdev inimene võiks kanda rahakoti vahel diabeedist teavitavat silti ning lähedaste telefoninumbrit.

Abi andmine hüpoglükeemia korral

Hüpoglükeemia nõuab kiiret sekkumist ja abi, et veresuhkur ei alaneks veelgi madalamale. Et peatada insuliini toimimist kehas, tuleks kerge hüpoglükeemia korral tarbida koheselt mõnda alljärgnevatest kiiresti imenduvatest toiduainetest, kus süsivesikuid on 15-20 grammi:

• 150-200ml puuviljamahla
• 1 banaan
• 1 viil leiba
• 1,5-2 spl mett

Juhul, kui sümptomid ei kao 10-15 minuti pärast, siis võtta eelnimetatud toiduainetest veel üks portsjon, niikaua kui enesetunne on parem. Seejärel võtta suupiste (näiteks batoon) või eine. Ennem iga portsjoni söömist mõõta uuesti veresuhkrut, sest ärevusega ei pruugi inimene aru saada, et veresuhkur on juba tõusmas ning tekib oht nö ülesöömiseks.

Raske hüpoglükeemia võib viia teadvushäire ja krampideni, mille korral ei saa diabeeti põdev inimene ennast ise aidata.

Lähedal olev inimene peaks:

• kutsuma kiirabi (telefonil 112) ja ütlema, et abivajaja põeb diabeeti;
• eemaldama suust toidujäägid;
• eemaldama suust proteesid;
• panema inimese stabiilsesse külili asendisse;
• määrima põse limaskestale mett;
• süstima lihasesse glükagooni (täiskasvanule 1 mg).

Diabeeti põdeb inimene peab veenduma, et pereliikmed, töökaaslased või lähemad sõbrad teavad, kuidas esmaabi korral glükagooni kasutada.

Abistaja peab teadma:

• et glükagooni kasutatakse kohe, kui diabeeti põdev inimene on teadvuse kaotanud;
• kus diabeeti põdev inimene glükagooni hoiab;
• et süstlas olev vesi (lahusti) tuleb enne süstimist kokku segada viaalis oleva kokkupressitud GlucaGen’i pulbriga.

Teadvuseta inimesele ei tohi lämbumisohu tõttu midagi süüa ega juua anda. Juhul, kui diabeeti põdev inimene tuleb teadvusele, siis peaks talle andma juua klaas puuviljamahla.