Suguhaigused ei ole kadunud: paljud nakkused võivad kulgeda sümptomiteta (27.10.2026)

Suguhaigused ei ole Eestis kuhugi kadunud ning osa nakkusi võib kulgeda ka ilma sümptomiteta. Seetõttu ei pruugi inimene ise teada, et ta nakkust kannab. Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloogia eriala arst-õppejõud dr Kadri Sikk rõhutas, et pärast kaitsmata seksuaalvahekorda või partneri vahetumist, aga ka vähimagi kahtluse korral, on oluline pöörduda testimisele.

Suguhaiguste levik Eestis ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Dr Sikk sõnas, et näitajad on üldiselt stabiilsed ning haigestumus on võrreldes 2000. aastate algusega märkimisväärselt langenud, kuid suguhaigus võib siiski jääda märkamatuks. „Levinud on arvamus, et kui kaebusi ei ole, siis suguhaigust olla ei saa. Tegelikkuses võivad paljud nakkused kulgeda täiesti sümptomiteta ning inimene võib nakkust teadmata edasi levitada,“ selgitas dr Sikk.

Eestis on enim levinud klamüdioos, millele järgnevad HIV ja gonorröa. Klamüdioosi ja gonorröasse nakatutakse kõige sagedamini 20–29-aastaste seas, HIV-nakkust avastatakse enim 30–49-aastaste vanuserühmas. Terviseameti nakkushaiguste statistika andmetel diagnoositi 2025. aastal Eestis 734 klamüdioosi- ja 92 gonorröajuhtu. Dr Siku sõnul esineb sageli ka genitaalherpest, kuid seda haigust eraldi ei registreerita. 

Lisaks näitab statistika, et HIV-i levik on viimase kümne aasta jooksul langenud, kuid Eestis on juhtumeid endiselt palju. „HIV nakkus püsib endiselt olulise probleemina. 2025. aastal diagnoositi 113 uut juhtu ning 2026. aasta juuli lõpu seisuga on diagnoositud 66 värsket HIV-juhtu, neist neli Tartumaal. Üldiselt registreeritakse enim uusi nakatunuid Harjumaal ja Ida-Virumaal ning 30–49-aastaste vanuserühmas,“ selgitas dr Sikk.

Ta lisas, et kui varem seostati HIV-nakkust eelkõige süstivate narkomaanidega, siis tänapäeval nakatutakse HIV-i seksuaalsel teel ja seejuures ka heteroseksuaalses, mitte ainult homoseksuaalses seksuaalvahekorras. Praegu on HIV Eestis sugulisel teel levivatest nakkustest sageduselt teisel kohal.

Kliinikumi arst-õppejõu sõnul on suguhaiguste üks suuremaid probleeme see, et inimene ei oska nakkust kahtlustada. Kui sümptomid siiski tekivad, võivad nendeks olla eritis suguelunditest, valulik urineerimine, muutused suguelundite nahal, näiteks villide teke, või valu suguelundite piirkonnas. Ravimata nakkuse tagajärjed sõltuvad konkreetsest haigusest. „Kõige sagedamini esinev klamüdioos võib põhjustada viljatust, kroonilist põletikku või raseduse enneaegset katkemist. Süüfilis võib ravimata jäädes olla eluohtlik ning invaliidistav. Märkamata jäänud HIV-nakkus võib viia AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi kujunemiseni,“ kirjeldas dr Sikk.

Dr Siku sõnul ei kao suguhaigused iseenesest, kuna nende levikuks piisab, kui populatsioonis on nakkust kandvaid inimesi. „Suhted algavad ja lõpevad, muutuvad ning võivad jääda ka juhusuhte tasemele. Kui nakkus sümptomeid ei põhjusta, ei pruugi inimene uue suhte alustamisel või eelmise lõppedes testima minna. Olukord võib tekkida ka püsisuhtes – näiteks kui naine hakkab kasutama hormonaalset rasestumisvastast vahendit ja paar loobub kondoomist, ei pruugita mõelda, et oleks tark end enne kondoomist loobumist suguhaiguste suhtes testida,“ selgitas dr Sikk, lisades, et seetõttu on oluline rääkida partneriga varasematest seksuaalkogemustest, testimisest ning küsida, kas varasemates suhetes on olnud kaitsmata seksuaalvahekordi.

Tema sõnul võib sellise vestluse algatamine olla ebamugav, sest teemat võidakse häbeneda või kardetakse, et küsimusi tõlgendatakse usaldamatuse märgina. „Tegelikkuses näitab see hoolimist ning partner võib tunda hoopis kergendust teema tõstatamise üle. Kui inimene kasutab kondoomi igas seksuaalvahekorras, ei ole suguhaiguste testimine üldjuhul vajalik. Samas tuleb arvestada, et ainult vaginaalse seksuaalvahekorra ajal kondoomi kasutamine ei kaitse olukorras, kus näiteks suuseksi puhul kondoomi ei kasutata,“ rääkis dr Sikk.

Paljud noored kasutavad ka topeltkaitset – lisaks hormonaalsele rasestumisvastastasele vahendile kasutatakse ka kondoomi, vältides kõige tõhusamalt soovimatut rasedust ja ka nakkuseid. „Kui siiski on toimunud kondoomita seksuaalvahekord uue või juhusliku partneriga, on vajalik end testida. Kuna haigustel võivad esineda peiteperioodid, soovitame testimisele tulla, kui kontaktist on möödas kolm kuni neli nädalat. Kindlasti tuleks vastuvõtule pöörduda ka sümptomite tekkimisel,“ julgustas dr Sikk.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikus toimub testimine õe vastuvõtul. „Õe vastuvõtule pääseb kiiresti ning testimine ei ole keeruline ega valulik. Proovimaterjali võtmiseks ei ole vajalik läbivaatus, õe eelneval juhendamisel kogub patsient privaatses ruumis materjali ise – mehed annavad uriiniproovi, naised tupesekreedi analüüsi. Lisaks võetakse vastuvõtul väike kogus veeniverd. Testi vastused saabuvad kiiresti, järgmiseks või ülejärgmiseks päevaks,“ selgitas dr Sikk. Tema sõnul tuleb mõnel juhul võtta proove lisaks ka kurgust või pärakust ning arsti vastuvõtule jõuavad need patsiendid, kellel on kaebused või kelle testi tulemused vajavad arsti hinnangut. Kui suguhaigus on avastatud, alustatakse raviga. 

Dr Sikk paneb inimestele südamele, et enamik suguhaigusi on ravitavad ning tänapäevased raviskeemid on valdavalt lühikesed, sageli ühepäevased. „Oluline on ravida ka nakatunu partnerit või partnereid. Kui konkreetset partnerit enam ei ole, soovitatakse endisele partnerile või partneritele nakkusest teada anda, et nad saaksid samuti testimisele ja vajadusel ravile pöörduda,“ sõnas dr Sikk. Samuti on HIV ravi efektiivne ja vähendab nakkuse levikut.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on võimalik suguhaigusi testida mitmes kliinikus:

• Seksuaaltervise keskuses (Vaksali 17) saavad tasuta suguhaiguste testimisele tulla kuni 26-aastased igast soost noored, sealhulgas ravikindlustamata noored. Seksuaaltervise keskuses saavad noored nõu ja abi kõigis seksuaaltervisega seotud küsimustes. Pöörduda saab nii elavas järjekorras kui eelneva registreerimisega. Aja saab panna terviseportaali kaudu: günekoloogi vastuvõtt (noorte seksuaaltervis), meestearsti vastuvõtt (noorte seksuaaltervis), ämmaemanda vastuvõtt (noorte seksuaaltervis) või keskuse telefonil 744 2086.
• Meestekliinikus on tasuta vastuvõtt noormeestele nii Tallinnas (Sepapaja 12/1, VI korrus) kui ka Tartu keskuses (L. Puusepa 1a, II korrus). Registreerida saab meestekliiniku kodulehe registreerimisvormi või e-kirja kaudu: meestekliinik@kliinikum.ee.
• Nahahaiguste kliinikus (Raja 31) saavad igas vanuses inimesed pöörduda suguhaiguste testimiseks õe vastuvõtule. Tervisekassa kindlustatutele on testimine tasuta, saatekirja ei ole vaja ning vastuvõtt on visiiditasuta. Testimisele saab registreeruda Kliinikumi kõnekeskuse telefonil 731 9100 või Kliinikumi registreerimisvormi kaudu, valides valdkonnaks „Dermatoveneroloogia“ ja erialaks „Õe vastuvõtt naha- ja suguhaiguste erialal – suguhaiguste testimine“.

Kliinikumi Leht