Kõige alus on vähi ennetamine, seega eelistage tervislikku eluviisi, osalege sõeluuringutes ning jälgige oma tervisega seotud muutusi. Rohkem kui pooled vähihaigetest saavad kasvajavastase ravi järel terveks ehk tervistuvad. Mida varasemas staadiumis haigus avastatakse, seda tõhusam on vähivastane ravi. Kui terviseseisundis on muutused ja tekib vähikahtlus, siis pöörduge kiiresti arsti juurde.
Kuna erinevate kehapiirkondade kasvajatel ehk vähipaikmetel on erinevad sümptomid, siis järgnevalt on antud ülevaade kümne enam levinud vähipaikme sümptomitest. Tekst pärineb dr Jana Jaali poolt koostatud materjalist “Varem avastatud vähk on paremini ravitav. Vajalik info 10 kõige sagedasema vähipaikme kohta”.
Kõige sagedasemad rinnavähi varajased sümptomid on:
- tükk või tihend rinnas;
- muutunud rinnakuju (nt naha sissetõmme rinnal);
- rinnanibu sissetõmme;
- eritis rinnanibust;
- rinna nahavärvi muutus (nt punetav, põletikuline nahk);
- nn sidrunikoore fenomen, s.t rinna nahk on sidrunikoore moodi krobelise välimusega;
- kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.
Eriti tähelepanelik tuleks rinnavähi suhtes olla naistel,
- kelle perekonnas ja lähisugulastel on esinenud rinnavähki;
- kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis);
- kellel on olnud pahaloomuline kasvaja teises rinnas;
- kellel on menstruatsioonid alanud vara (enne 12. eluaastat) ning lõppenud hilja (pärast 55. eluaastat);
- kellel on olnud hiline esmassünnitus (pärast 30. eluaastat) või kes ei ole üldse sünnitanud;
- kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.
Kõige sagedasemad kopsuvähi varajased sümptomid on:
- köha ja veriköha;
- sagedased kopsupõletikud, mis ei allu hästi antibakteriaalsele ravile;
- õhupuudustunne;
- hingeldus füüsilisel koormusel;
- valu (tekib, kui kasvaja haarab kopsukelmet).
Eriti tähelepanelik tuleks kopsuvähi suhtes olla inimestel, kes
- on kunagi pikka aega suitsetanud;
- on aktiivsed suitsetajad;
- viibivad tihti suitsustes ruumides (passiivne suitsetamine);
- põevad kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK); ning
- naistel, kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.
Kõige sagedasemad melanoomi varajased sümptomid on:
- sünnimärgi kiire ja jätkuv suurenemine;
- sünnimärgi värvuse muutus (ilmnevad mitmed värvivarjundid);
- sünnimärgi pinna muutumine krobeliseks või sõlme teke;
- erosioonide, lõhede, koorikute, leemetuse teke sünnimärgi pinnale.
Eriti tähelepanelik tuleks melanoomi suhtes olla inimestel,
- kellel on hele nahk;
- kellel esineb rohkelt sünnimärke (üle 100);
- kellel on suured kaasasündinud sünnimärgid;
- kes on elus saanud palju päikesepõletusi;
- kes käivad sageli solaariumis;
- kes viibivad pidevalt päikese käes (k.a rohke päevitamine);
- kes käivad sagedastel päikesereisidel intensiivse päikesekiirgusega geograafilistes piirkondades.
Enamasti pöördutakse arsti poole, kui nahale on tekkinud roosakas aeglaselt kasvav sõlm. Nahasõlm võib olla keskelt madalam ja äärtest kõrgem ning selle pinnal võib olla punetavaid pindmiste veresoonte laiendeid.
Kõige sagedasemad söögitoru pahaloomulise kasvaja varajased sümptomid on:
- neelamishäire (takistustunne neelamisel),
- valu neelamisel,
- kaalulangus.
Eriti tähelepanelik tuleks söögitoruvähi suhtes olla inimestel,
- kes suitsetavad,
- kes tarvitavad kanget alkoholi,
- kellel on pikka aega esinenud kõrvetisi (reflukshaigus),
- kellel esinevad söögitoru söövitusjärgsed ahenemised ehk striktuurid.
Kõige sagedasemad maovähi varajased sümptomid on:
- ebamugavustunne (kiire täiskõhutunne, raskustunne) maos;
- neelamishäire (söögitoru ja mao ühenduskoha kasvajalise haaratuse korral);
- iiveldus ja oksendamine;
- verejooks maost;
- aneemiast tingitud sümptomid (väsimus, jõuetus, südamepekslemine);
- kaalulangus.
Eriti tähelepanelik tuleks maovähi suhtes olla inimestel, kellel on:
- maos avastatud healoomulisi polüüpe;
- Helicobacter pylori tekitatud maolimaskestapõletik;
- pikka aega esinenud kõrvetisi (reflukshaigus);
- B12-vitamiini defitsiidist tingitud aneemia;
- magu varem opereeritud.
Kõige sagedasemad soolevähi varajased sümptomid on:
- veri väljaheites;
- lima väljaheites;
- roojamistungi muutused (sagenenud tung soolt tühjendada, soole mittetäieliku tühjendamise tunne pärast roojamist);
- kõhukinnisus;
- kõhulahtisus;
- kõhukinnisuse vaheldumine kõhulahtisusega;
- kramplikud kõhuvalud;
- kaalulangus.
Eriti tähelepanelik tuleks pärasoolevähi suhtes olla inimestel,
- kellel on soolestikus avastatud healoomulisi polüüpe;
- kellel on pärilik eelsoodumus soolevähi tekkeks (päriliku mittepolüpoidse vähi sündroomiga haiged, - perekondliku adenomatoosse polüpoosiga haiged);
- kes on pikka aega põdenud haavandilist koliiti;
- keda on juba varem jämesoolevähi tõttu ravitud.
Kõige sagedasemad eesnäärmevähi varajased sümptomid on:
- urineerimishäired (sagenenud urineerimine, raskendatud urineerimine, uriinijoa nõrgenemine,
- urineerimisjärgne tilkumine, valulik urineerimine, öine urineerimine);
- harvem verikusesus (vere esinemine uriinis).
Eriti tähelepanelik tuleks eesnäärmevähi suhtes olla meestel, kellel esineb eesnäärme healoomuline suurenemine (healoomulisest haigusest tingitud sümptomid võivad varjutada vähi varajased nähud).
Kõige sagedasemad munasarjavähi varajased sümptomid on:
- urineerimishäired (sagenenud urineerimine, spasmid);
- sooletühjendamise häired (tavaliselt kõhukinnisus);
- ebamäärane näriv valu alakõhus;
- iiveldus.
Eriti tähelepanelik tuleks munasarjavähi suhtes olla naistel,
- kes ei ole sünnitanud;
- kellel on raseduste ja sünnituste arv väike;
- kes on kasutanud ovulatsiooni soodustavaid ravimeid;
- kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis).
Kõige sagedasemad emakakehavähi varajased sümptomid on:
- verejooks tupest,
- ebaregulaarne menstruatsioon üleminekueas,
- eritus tupest.
Eriti tähelepanelik tuleks emakakehavähi suhtes olla naistel,
- kes on ülekaalus;
- kes ei ole sünnitanud;
- kellel on hiline menopaus;
- kellel on varem esinenud rinna-, jämesoole-, munasarjavähki;
- kes põevad suhkurtõbe.
Kõige sagedasemad emakakaelavähi varajased sümptomid on:
- verejooks tupest (enamasti verejooks, mis tekib menstruatsioonidevahelisel perioodil);
- suguühtejärgne verejooks (kontaktverejooks);
- ebaregulaarne menstruatsioon üleminekueas;
- halvalõhnaline eritus tupest.
Eriti tähelepanelik tuleks emakakaelavähi suhtes olla naistel,
- kellel on diagnoositud inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon;
- kellel on emakakaelal diagnoositud düsplaasia (vähieelne seisund);
- kes on HIV (inimese immuunpuudulikkuse viiruse) positiivsed;
- kes suitsetavad;
- kes on kasutanud pikka aega rasestumisvastaseid tablette (üle 5 aasta);
- kellel on olnud 3 või rohkem sünnitust.
