Tänapäevase vähiravi oluliseks osaks on erinevad uuringud, mis võimaldavad vähikahtlust kinnitada/ümber lükata ning diagnoosi panna. Vähi diagnoosimine põhineb erinevate meetodite kasutamisel, hõlmates kliinilise pildi, piltdiagnostika, endoskoopiliste uuringute ning laboratoorsete tulemuste analüüsimist. Vähistaadiumi täpne määratlemine on ravimeetodite valiku ja prognoosi hindamise aluseks.
Piltdiagnostika võimaldab saada teavet anatoomia, füsioloogia, patoloogia ja haiguse kulu kohta ning kasutab piltjuhitud tehnikaid haiguste diagnoosimiseks ja ravimiseks.
Radioloogiliste uuringute hulka kuuluvad ultrahelidiagnostika, röntgen, kompuutertomograafia, magnettomograafia, nukleaarmeditsiin ja menetlusradioloogia.
Radioloogilised uuringud salvestatakse ja on kättesaadavad üleriigilises pildiarhiivis ning vastused salvestatakse nii pildipangas kui ka tervise infosüsteemis.
Radioloogiliste uuringuid vähi diagnostikaks, raviks ja haigete jälgimiseks Tartu Ülikooli Kliinikumis viib läbi radioloogiakliiniku meeskond, kuhu kuuluvad radioloogid, menetlusradioloogid, nukleaarmeditsiiniarstid ja -tehnikud, radioloogiatehnikud, ultraheli spetsialistid, meditsiinifüüsikud ja biomeditsiinitehnika insenerid.
Menetlusradioloogial on tähtis osa vähi diagnoosimisel, ravimisel ja vähist tingitud sümptomite leevendamisel. Piltdiagnostika juhitud minimaalinvasiivne vähiravi on kiiresti arenev menetlusradioloogia alaeriala, mille eeliseks on lokaalne toime kasvajale või elundile ning minimaalne süsteemne toime. Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikus on võimalik 2022. aasta lõpust viia läbi kasvajaliste haiguste täiendava ravivõimalusena mikrolaine ablatsiooni (Microwave Ablation, (MWA)). Kliinikum on Eestis esimeseks keskuseks, kus antud tehnoloogiat kasutatakse.
Mikrolaine ablatsioon on kasvaja koe mõjutamine elektromagneetliste mikrolainetega, mille eesmärk on kasvaja rakkude hävitamine. See on efektiivne meetod primaarsete ja sekundaarsete kopsu, neeru, neerupealiste, maksa, pankrease ja luu kasvajaliste kollete ravis.
Endoskoopilised uuringud võimaldavad endoskoobi abil uurida õõneselundeid, võtta koeproove, eemaldada väkeseid kasvajaid ja polüüpe. Endoskoopilisi uuringuid Tartu Ülikooli Kliinikumis teostatakse sisekliiniku endoskoopiakeskuses. Protseduure teostavad sisekliiniku, kirurgiakliiniku ja hematoloogia-onkoloogiakliiniku arstid.
Patoloogilised uuringute hulka kuulub histo- ja tsütopatoloogiline diagnostika (sh operatsiooniaegne kiirdiagnostika), mille käigus uuritakse diagnostilise protseduuri või operatsiooni käigus võetud koe- või rakumaterjali, kasutades selleks koetöötlust, histokeemilisi ja immuunhistokeemilisi värvinguid ning molekulaartasandil uuringuid.
Uuringute eesmärk on tuvastada kasvaja, määrata selle alamtüüp ja haiguse patoloogiline staadium koos prognostiliste tunnustega. Histoloogilisi ja tsütoloogilisi uuringuid viiakse Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi patoloogiateenistuses, mille spetsialistid teevad tihedat koostööd molekulaardiagnostiliste uuringute teostajatega.
Molekulaardiagnostilisi uuringuid kasutatakse nii kasvaja diagnoosimiseks kui ravimi tundlikkuse hindamiseks. Molekulaardiagnostilisi uuringuid teostatakse Tartu Ülikooli Kliinikumis geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus.
Laboratoorsed uuringud hõlmavad igapäevast rutiinset diagnostikat (kliinilise keemia ja hematoloogilised uuringud, uriini analüüsid, hüübimisnäitajad jne) ja immunodiagnostikat (kasvajaspetsiifiliste markerite määramine). Laboratoorseid uuringuid teostatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlaboris.
Kasutatud allikad: Vähitõrje tegevuskava
