Endosonograafia
Endosonograafia on diagnostiline uuring, mis võimaldab endoskoopia ajal kasutada ultraheli tehnoloogiat. Uuringu jaoks kasutatakse painduvat endoskoopi, mille otsas on nii videokaamera kui ultraheli andur. Läbi hammaste vahel oleva huuliku viiakse endoskoobi ots suu kaudu söögitorru, makku ja kaksteistsõrmiksoolde. Uuringu ajal lebate Te vasakul küljel. Vajadusel võib arst uuringu käigus võtta kahtlaselt moodustiselt peenikese nõelaga biopsia. Enne uuringu algust süstitakse Teile ravimeid, mis teevad Teid uimaseks ning seetõttu Te uuringu ajal valu ei tunne, võite vaid tunda kerget ebamugavust. Uuring kestab 40 kuni 90 minutit. Uuringule tulge koos saatjaga, sest pärast uuringut Te autot juhtida ei tohi.
Uuringuks ettevalmistamine
- Uuringu tegemise jaoks on oluline, et Teie magu oleks tühi, seetõttu ärge 6−8 tundi enne uuringut midagi sööge ega jooge.
- Kui Te tarvitate verd vedeldavaid ravimeid (antikoagulante), pidage nõu oma raviarstiga.
- Kui Teil on kroonilisi haigusi, mille tõttu tarvitate igapäevaselt ravimeid, konsulteerige oma raviarstiga, kes annab Teile täpsed juhised ravimite võtmiseks.
- Kui Teil on hambaproteesid, eemaldage need enne uuringut.
- Planeerige ka uuringust taastumist. Leppige kokku, kes Teid pärast uuringut koju viib.
Uuringu riskid
Endosonograafia on üldiselt ohutu protseduur, mida viivad läbi oma ala eksperdid. Kuid nagu igal protseduuril, esineb ka sellel uuringul riske, mis on pigem seotud peennõelbiopsia võtmisega:
- Veritsus
- Infektsioon ehk põletik
- Soole seina või söögitoru perforatsioon ehk mulgustumine
- Kui peennõela biopsiat võetakse pankreasest, siis ka pankreatiit
Võimalikud tüsistused
Kui pärast uuringut peaksid esinema järgnevad sümptomid, võtke ühendust oma raviarstiga või pöörduge lähimasse erakorralise meditsiini osakonda:
- palavik,
- valud rinnus,
- hingamisraskused, hingeldamine,
- must või ebatavaliselt tume väljaheide,
- tugev ja püsiv kõhuvalu.
Koostaja: Marjaliisa Mikiver, endoskoopiakeskuse õde
03/2022