Endoskoopiline retrograadne kolangio-pankreatograafia

Endoskoopiline retrograadne kolangio-pankreatograafia (ERCP) on protseduur, mis võimaldab:

  • uurida sapi- ja pankrease juhasid,
  • eemaldada sapikive,
  • laiendada sapijuha ahenenud piirkondi,
  • asetada haiguslikult muutunud piirkonnast möödajuhtivaid sonde (stente).

Protseduur teostatakse suukaudu nimetissõrme jämeduse painduva optilise instrumendi (endoskoobi) abil.

Näidustused

  • Naha kollasus
  • Kõhuvalu
  • Kaalulangus
  • Kivid sapipõies või -teedes
  • Sapipõie operatsiooni eelselt või järgselt

Protseduuriks ettevalmistus

Teavitage arsti:

  • ravimallergiatest (eriti joodi sisaldavatele ravimitele),
  • ravimitest, mida Te tarvitate (eriti aspiriin ja aspiriinitaolised ravimid ja muud nn. verevedeldajad).
  • kroonilistest haigustes.

Enne protseduuri eemaldage eemaldatavad  hambaproteesid.

Protseduuri eelselt peate olema söömata-joomata vähemalt 6 tundi.

Protseduuri teostamine

Teie käele paigaldatakse veenikanüül, mille kaudu manustatakse lõõgastavat ravimit, mis võib tekitada unisust.

Protseduuri eelselt tuimestatakse Teie neel pihustatava tuimestusainega. Te lamate vasakul küljel ja arst asetab Teile suhu endoskoobi. Endoskoobiga liigutakse edasi söögitorusse, makku ja kaksteistsõrmik-soolde. Sellel ajal te valu ei tunne, kuid võib esineda okserefleks.

Kõhunäärme ja sapijuha avanemiskohal manustab arst kontrastainet sapijuhasse ja/või kõhunäärme juhasse. See teeb juhad nähtavaks röntgenekraanil. Edasine oleneb endoskoopial ning röntgenekraanil näha olevatest haiguslikest muutustest.

Kui sapijuhas asub kivi, eemaldatakse see võimalusel sapijuhast soolde.

Protseduur kestab tavaliselt kuni 45 minutit.

Peale protseduuri võib esineda kurguvalu ja kõhupuhitust uuringu ajal soolde viidud õhust. Protseduuri järgselt võib osutuda vajalikuks antibiootikumravi ning söömata olek protseduuri päeva lõpuni.

Võimalikud tüsistused

  • kõhunäärme põletik, millega kaasneb kõhu- või seljavalu, iiveldus ja oksendamine;
  • põletik maksas või sapijuhas;
  • verejooks, mis enamasti peetub iseenesest;
  • sooleseina mulgustus;
  • allergilised reaktsioonid ravimitele;
  • krooniliste haiguste ägenemine või ägedad südame-veresoonkonna haigused.

Kui Teil tekib protseduuri järgselt palavik, nõrkustunne, kõhuvalu või oksendamine, pöörduge koheselt valveõe või raviarsti poole.

Koostanud: gastroenteroloogia osakonna vanemõde Marika Kukk
2018