Kompuutertomograafia (KT) on ioniseerivat kiirgust kasutav radioloogiline uurimismeetod, mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Kasutatav kiirguse hulk uuringul on suurem kui tavalise röntgenuuringu puhul, seetõttu tehakse seda vaid kindlal näidustusel, mitte profülaktilisel eesmärgil.

Uuringuks ettevalmistamine                   

  • Pea, kaela, lülisamba ja rindkere KT uuringuteks ei ole ettevalmistus vajalik.
  • Kõhukoopa KT korral antakse Teile enne uuringut juua 0,5 liitrit vett.
  • Vaagnaelundite KT (nt emakas, eesnääre, kusepõis) korral on tavaliselt vajalik kontrastaine joomine 12 tundi enne uuringut. Selleks annab uuringule suunav arst või KT personal Teile 40 ml kontrastainet:
    • pool sellest (20 ml) segage 0,5 liitri veega ning jooge uuringueelsel õhtul 1–2 tunni jooksul (või 12 tundi enne uuringut);
    • teine osa (20 ml) kontrastainest segage 0,5 liitri veega ja jooge väikeste kogustena kahet tunni jooksul enne uuringut.
    • Kui võimalik, tulge uuringule täitunud põiega.
  • Vaagna ja kõhukoopa uuringu eelselt palume 2–4 tundi mitte süüa. Soovitav on juua.
  • Uuringupiirkonna täpsemaks vaatlemiseks antakse Teile vahetult enne uuringut veel juua 0,5 liitrit vett või veega lahjendatud kontrastainet. Seepärast palume uuringule tulla 30 minutit enne uuringu algust.
  • Rasedad (või raseduse kahtlusega) naised peavad enne KT uuringut informeerima sellest uuringule suunavat arsti ja KT personali! Rasedatele teostatakse KT uuring vaid elulistel näidustustel. Kui naisele on raseduse ajal manustatud kontrastainet, tuleb sündinud lapsel kontrollida esimese elunädala jooksul kilpnäärme funktsiooni.
  • Imetavad emad ei pea kontrastaine joomise või süstimise järgselt rinnaga toitmist katkestama.
  • Diabeetikud, kes kasutavat ravimit metformiin või metforal, teavitage sellest uuringule suunavat arsti ja KT personali.

Uuringu teostamine

  • Enne KT uuringut palutakse Teil ära võtta üleriided ning metallist esemed uuritavast keha piirkonnast. Soovitame uuringule tulla eheteta ning riietega, mida on lihtne ära võtta ja millel puuduvad metalldetailid.
  • Uuringu ajal lamate Te uuringulaual, mis liigub aeglaselt edasi-tagasi tunnelilaadses ruumis. Sõltuvalt uuringust tuleb Teil vajadusel mõned korrad hinge kinni hoida.
  • Uuringu ajal peate lamama liikumatult! Kui teate, et Teil võib tekkida kitsas ruumis ärevustunne, teavitage sellest uuringule suunavat arsti või KT personali.
  • Uuringu ajal jälgitakse Teid akna kaudu ning Teil on alati võimalik suhelda uuringut läbiviiva personaliga audiosüsteemi kaudu. Vajadusel uuring katkestatakse.
  • Sõltuvalt uuringust paigaldatakse Teie käele veenikanüül, mille kaudu süstitakse joodi sisaldavat kontrastainet, et haiguslikud muutused oleksid paremini näha. Kontrastaine süstimise ajal võite tunda kaela piirkonnas ja alakõhus kuumatunnet või metallimaitset suus. See tunne möödub mõne sekundi jooksul.
  • Uuring kestab 10–30 minutit.
  • Uuringu tulemused edastab Teile raviarst.

Uuringu järgselt

  • Pärast kontrastaine süstimist/joomist on soovitav samal päeval juua palju vedelikku, et kontrastainet organismist kiiremini väljutada.
  • 24 tunni jooksul pärast kontrastaine manustamist ei tohiks Te anda vere- ja uriiniproove, kuna kontrastaine võib mõjutada analüüside tulemusi.
  • Kontrastaine ei mõjuta tähelepanuvõimet ega reaktsioonikiirust.
  • Diabeetikud peaksid ennast jälgima võimaliku neerupuudulikkuse tekkimise suhtes. Kui esineb järgmiste päevade jooksul lihaskrampe, jalgade paistetust, hommikust paistetust silmade ümber, sagenenud urineerimist, väsimust, isu langust, unehäireid, naha kuivust ja sügelemist, tuleb kohe pöörduda raviarsti poole.

Võimalikud tüsistused ja ohud

Kontrastaine süstimise järgselt võib tekkida allergiline reaktsioon:

  • nahalööve (tavaliselt hilisreaktsioon),
  • nahasügelus,
  • iiveldus, oksendamine,
  • peavalu,
  • kehatemperatuuri tõus,
  • köhimine,
  • valu süstekohas.

Juhul kui kõrvalmõjud süvenevad ning enesetunne järsult halveneb, pöörduge kohe raviarsti poole või erakorralise meditsiini vastuvõttu.

Kui Teil on varem esinenud reaktsioone kontrastainele või joodile, rääkige sellest KT personalile.

Vastunäidustused veenisisese kontrastaine süstimisele

  • Teadaolev allergiline reaktsioon kontrastainele, joodile,
  • neerupuudulikkus,
  • türeotoksikoos (teavitage uuringule suunavat arsti ning KT personali).

Uuringut teostatakse saatekirja alusel, selle puudumisel uuringut ei teostata!

Uuringule registreerimiseks, uuringuaja muutmiseks või uuringuajast loobumiseks helistage radioloogia osakonna sekretärile telefonil 7318 377.


SA TÜK Maarjamõisa radioloogiaosakond
L. Puusepa 8, I korrus, korpus G1

Koostanud Maarjamõisa radioloogiaosakonna radioloogiatehnikud: Janelle Märs, Mirel Takis, Triin Tenso ja Kristiina Käärik
2014