10 aastat Vähikeskust Tartu Ülikooli Kliinikumis
Täna möödub 10 aastat ja üks päev sellest kui Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodi 01.05.2015 Vähikeskus.
10 aastat Vähikeskust Tartu Ülikooli Kliinikumis
Täna möödub 10 aastat ja üks päev sellest kui Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodi 01.05.2015 Vähikeskus.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Vähikeskus on projektipartneriks Interact-Europe 100 konsortsiumis, kuhu kuulub veel 44 partnerit 17. riigist üle Euroopa. Projekti eesmärgiks on rakendada INTERACT-EUROPE projekti raames välja töötatud erialadeülest vähi koolitusprogrammi ISCTP (Interspeciality cancer training programme). ISCTP, mille väljatöötamisel osales ka TÜK Vähikeskus, rõhutab vähiravis patsiendikeskset lähenemist läbi multidistsiplinaarsete ja multiprofessionaalsete meeskondade. Algatus on ülemaailmselt ainulaadne: nii ulatuslikku ISCTP-d ei ole varem onkoloogia valdkonnas rakendatud. Programm täidab lünga erialadeüleses vähivaldkonna õppes, parandades samal ajal onkoloogiaspetsialistide oskusi.
Projekti fookuseks on Vähikeskused, kus koolitusprogrammi rakendamist piloteeritakse. Interact-Europe 100 raames värvati kokku 100 vähikeskust üle Euroopa, kus onkoloogiaspetsialistidel, õdedel ja teistel vähiravis osalevatel tervishoiutöötajatel on ainulaadne võimalus osaleda kohapealsetel ja veebipõhistel koolitustel, mille on loonud ja mida korraldavad pikaajalise kogemusega onkoloogiaspetsialistid. Nende 100 vähikeskuse hulka valiti ka Tartu Ülikooli Kliinikum, sealjuures ei olnud konsortsiumisse kuulumine valiku tegemisel eelduseks. Kandideerimisel oli oluline võimalikult mitmekesine erialade esindatus Vöhikeskuseid esindavates meeeskondades.
Euroopa Vähimissiooni üks neljast valdkonnast on vähipatsientide ning nende lähedaste elukvaliteet. Programmi EU4Health toel möödunud aasta sügisel alguse saanud projekti MELODIC (Mental health support for young adults with cancer) üks neljateistkümnest partnerist on ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Vähikeskus.
Projekti eesmärgiks on nii noorte vähihaigete (vanuses 18-35) ja nende lähedaste vaimse tervise tugivajaduste väljaselgitamine kui tervishoiutöötajate kogemuste kohta teabe kogumine. Saadud informatsiooni alusel kavandatakse sekkumine ning tervishoiutöötajatele suunatud temaatilised koolitused.
Hammaste tervis ei alga hambaarstitoolist, vaid igapäevastest valikutest, mis tehakse kodus – olgu selleks lapsele pakutav toit, suuhügieeni harjumused või otsus käia regulaarselt kontrollis ka siis, kui midagi ei valuta. Siiski jõutakse hambaarsti juurde tihti alles siis, kui lapse hammas juba valutab ja põsk paistes on.
Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhi dr Piret Vilborni sõnul ei hakka hammas valutama üleöö, vaid see on protsess, millele saab ennetavalt vahele astuda läbi teadliku toitumise, korralike suuhügieeni harjumuste ja varajase kontrolli. Hambaaukude tekkimise üheks põhjuseks ongi liiga sage söömine, mistõttu on oluline süüa kindlatel aegadel ja jätta söögikordade vahele hammastele puhkepause,“ rääkis Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juht.
