Ajakirja Eesti Arsti parim teadusartikkel (25.05.2026)
Ajakirja Eesti Arst missiooniks on läbi aegade olnud eestikeelse arstiteaduse arendamine. Tartu Ülikooli Kliinikum soovib preemiaga tunnustada ajakirja Eesti Arst autoreid ja toetada eestikeelset arstiteadust selle kvaliteedis ning järjepidevuses. Parima teadusartikli preemia määrab autorile või autoritele Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatusajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi poolt tehtud ettepanekute seast.
2025. aasta parima artikli preemia pälvis artikkel „Aspiriini ülitundlikkus ja desensibiliseerimine südame isheemiatõvega patsientidel“, autoriteks Silver Kotter, Merilin Reimann, Jana Lass.
Artikkel andis ülevaate, kuidas ravida südamehaigusega patsiente, kes ei talu aspiriini. Selle välja selgitamiseks desensibiliseerisid Tartu Ülikooli Kliinikum südamekliiniku abiarst Silver Kotter ja arst-õppejõud Merilin Reimann ning apteegi vanemproviisor Jana Lass kaks kardioloogilist patsienti aspiriini suhtes.
Desensibiliseerimine tähendab ajutiselt ravimi farmakoloogiliste ja immunoloogiliste reaktsioonide kliinilist kõrvaldamist, mis saavutatakse ravimi annuse järk-järgulise suurendamisega kuni säilitusannuseni. See on kiire ja tõhus ning absoluutsed vastunäidustused üliharvad. Südamekliinikus kasutati selleks Rossini jt raviprotokolli, ent muudeti seda mõlema patsiendi puhul neist individuaalselt lähtudes ja tuues aspiriini säilitusannuse koguse 100 mg-lt 75 mg-le.
Seni on desensibiliseerimise üheks takistuseks Eestis olnud väikestes annustes aspiriini kättesaadavus. Kõige väiksem aspiriinitablett sisaldab 75 mg toimeainet, ent desensibiliseerimiseks vajalike väiksemaid annuseid sisaldavate tablettide valmistamine on olnud ebatäpne ja keeruline. Tänu sellele, et Kliinikumi apteegis on 2024. aastast olemas 3D-tabletiprinter, on võimalik printida ravimeid vastavalt annuse vajadusele. Aspiriini desnsibiliseerimise katse käigus prinditi Kliinikumi apteegis 1 mg, 5 mg ja 10 mg aspiriini närimistablette.
Mõlema patsiendi puhul osutus densibiliseerimise katse edukaks ning see on Kliinikumi südamekliinikus aspiriini ülitundlikkusega südamehaigusi põdevate patsientide üheks võimalikuks raviskeemi osaks ka edaspidi. Läbiviidu tulemusel saab öelda, et raviprotokolle saab modifitseerida vastavalt patsiendi vajadustele. Aspiriini desensibiliseerimist saab samade, katsetatud raviprotokollidega läbi viia ka perifeersete arterite haiguse, isheemilise insuldi ja preeklampsia ennetuse puhul.
Silver Kotter: Nii uhke tunnustuse järgi võiks aimata, et täitsime inforuumis olulise lünga. Aspiriini ülitundlikkuse äratundmine, desensibiliseerimise kaalumine ja 3D-tabletiprinteri olemasolust teadmine, olid peamised punktid, mida lugejale edasi anda soovisime. Tegemist on võrdlemisi levinud probleemiga ja loodan, et antud tunnustus toob lugejaid juurde ja tõstab teadlikkust veelgi. Tänan veelkord kaasautoreid ja toonast juhendajat kardioloogia osakonnas dr Nelle Lõhmust.
Dr Merilin Reimann: Ka minul on väga hea meel, et antud teema nii paljudele korda läks, sest tean, et aspiriini „talumatusest“ ning võimalikust desensibiliseerimise võimalusest oli kardioloogias juba aastaid räägitud. Aga mõttest kaugemale ei olnud jõutud. Tänapäeva võimalusi arvestades tundus see aga teostatav. Hea, et antud tegevus sai ka publitseeritud ning kirja sai tõenduspõhisele infole tuginev ja meie poolt standardiseeritud ühtne ravimi manustamise skeem. Aspiriin on ravim, mille kasutusala on väga lai – seda ei vaja mitte ainult obstruktiivse koronaarhaiguse patsiendid, vaid ka isheemilise insuldi läbiteinud ning oluliste perifeersete arterite haigusega patsiendid. Seega, kindlasti on patsiente, kes ravimi ülitundlikkuse korral veel desensibiliseerimisest kasu võiks saada.
Kliinikumi Leht