Kopsuvähi diagnoosimine peab muutuma poole kiiremaks (25.05.2026)

Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum alustavad 26. mail kopsuvähi diagnoosimise raviteekonna pilootprojektiga, mille eesmärk on jõuda vähikahtlusest diagnoosini senisest poole kiiremini ning sellega parandada patsientide prognoosi ja ravitulemusi.

Kopsuvähk on maailmas üks surmavamaid vähivorme ja sageli avastatakse see hilises staadiumis. Eestis saab aastas kopsuvähi diagnoosi ligi 800 inimest aastas.

“Varane diagnoosimine on äärmiselt tähtis, sest mida varem vähk avastatakse, seda suurem on patsiendi tõenäosus tervenemiseks ja paremaks elukvaliteediks. Kui sõeluuringud on mõeldud inimestele, kellel veel ei ole haigustunnuseid, siis õigeaegne diagnoosimine tähendab vähi varast avastamist neil, kellel on juba tekkinud haigusele viitavad sümptomid. Siin on Eesti vähiravi arengus teistest riikidest maha jäänud ja see on peamine põhjus, miks algatasime kopsuvähi raviteekonna arendamise,“ ütles raviteekonna projekti kliiniline juht, Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogia ülemarst dr Jana Jaal.

„Eesmärk on lühendada vähikahtlusest ravi alguseni kuluvat aega ja kui projekt osutub edukaks, saab seda laiendada ka teistele vähipaikmetele. Praegu võib raviteekond vähikahtlusest kinnitatud diagnoosi ja ravi alguseni võtta aega 3–4 kuud ja patsient põrkuda erinevate asutuste vahel. Põhjuseks on see, et tervishoiutöötajatele pole riiklikult kokku lepitud selgeid suuniseid ja käitumisjuhiseid, mida teha, kui arst kahtlustab patsiendil kopsuvähki,“ selgitas Tervisekassa sisehaiguste osateenuse juht Kristin Kuusk.

Tartu Ülikooli Kliinikum osales 2024. aastal Tervisekassa korraldatud raviteekondade kiirendiprogrammis, mille tulemiks oli mullu valminud kopsuvähi diagnoosimise raviteekonna standard. Selle järgi ei tohiks vähikahtlusest kuni patsiendi vähikeskusesse ehk vähiravi pakkuvasse haiglasse jõudmiseni minna üle kahe nädala, sealt edasi diagnoosi kinnitamiseni üle kolme nädala ja diagnoosist vähiravi alguseni üle nelja nädala, mis teeb kokku maksimaalselt kaks kuud.

2025. aasta lõpus tegi Tervisekassa otsuse, et hakkab rahastama kopsuvähi raviteekonna pilootprojekti Lõuna-Eestis. See tähendab, et Tartu Ülikooli Kliinikumis kui vähikeskuses hakatakse õde-koordinaatori abil jälgima, et diagnostika oleks tehtud kolme nädalaga ja raviootus ei kestaks pärast konsiiliumit üle nelja nädala. Pilootprojekt korrastab nõuded ja paneb paika ka selged tunnused, mille alusel ja kuhu võiksid perearstid patsiendi vähikahtlusega edasi suunata.

“Patsiendi toetamiseks katsetame õde-koordinaatori rolli raviteekonna juhi ja inimese peamise kontaktisikuna ning seda ka vähikahtluse perioodil, mis on patsientidele vaimselt keeruline. Seda rolli hakkab täitma onkoloogia eriõde. Samuti pakume projekti ajal kõigile patsientidele raviks ettevalmistavaid ehk prehabilitatsiooniteenuseid nagu füsioteraapia, suitsetamisest loobumine ja hammaste ülevaatus,” rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse ja kopsuvähi raviteekonna projektijuht Liina Pääbo.

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tervisekassa on standardisse sisse kirjutanud ning pakuvad ka koolitusi tõenduspõhise patsiendikommunikatsiooni teemal „Halbade uudiste edastamine ja keeruliste vestluste juhtimine onkoloogias/kliinilises praktikas (SPIKES protokoll)”.

Pilootprojektis osaleb kogu Tartu Ülikooli Kliinikumi teeninduspiirkond – Lõuna-Eesti, Ida-Eesti ja Saaremaa ehk kõik selle piirkonna perearstid ja madalama etapi haiglad. Pilootprojekt kestab 2027. aasta lõpuni, pärast seda otsustatakse edasised tegevused.