Laste ülekaal ja rasvumine süveneb aina varasemas eas (26.05.2026)

Lapseea ülekaal ja rasvumine on Eestis kujunenud tõsiseks rahvatervise probleemiks. Eesti andmete kohaselt on ligikaudu kolmandikul lastest kehakaal normist kõrgem ning rasvumise levimus ulatub ligikaudu 12 protsendini.

WHO Euroopa laste rasvumise seireuuring näitab, et igal kuuendal esimese klassi lapsel on kehakaal liiga suur ning neljandaks klassiks probleem aina süveneb. Probleem on tõsisem poiste hulgas sarnaselt muu maailma rasvumise trendidega. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria ja neuroloogia osakonna arst-õppejõu dr Mari Lukka sõnul jääb varases eas kujunenud rasvumine umbes pooltel juhtudest püsima täiskasvanueani, suurendades mitmete krooniliste haiguste riski ning isegi lühendades oodatavat eluiga umbes 10 aasta võrra.

Ülekaalu ja rasvumise kujunemist mõjutavad mitmed omavahel põimunud keskkondlikud ja geneetilised tegurid, mis hakkavad eriti tugevalt rolli mängima just kooliikka jõudmisel. „Kui lasteaias on päev struktureeritud, sisaldades regulaarseid toidukordi ja rohkelt liikumist, siis koolikeskkonnas muutub päev sageli istuvamaks ning iseseisvad toiduvalikud sagenevad. Paljudel lastel puuduvad pärast koolipäeva regulaarsed söögikorrad ja piisav füüsiline aktiivsus ning vaba aeg möödub suuresti ekraanide ees, ulatudes paljudel noorukitel rohkem kui 4 tunnini päevas. Seda eriti vanemates vanuserühmades ja nii koolipäevadel kui ka une arvelt,” selgitas dr Lukka.

Lisaks mõjutab laste ülekaalu kujunemist tugevalt perede sotsiaalmajanduslik olukord. „Toimetulek, lapsevanemate töökoormus ja tervisealane teadlikkus mõjutavad otseselt nii laste toitumist kui ka liikumisvõimalusi. Ajapuuduse ja piiratud võimaluste tõttu on sagenenud poolfabrikaatide ja energiarikaste toitude tarbimine ning selgelt on vähenenud kodus ise valmistatud toidu tarbimine,” selgitas lastekliiniku arst-õppejõud, lisades, et eriti teravalt avaldub probleem maapiirkondades, kus liikumis- ja huvitegevuste võimalused on piiratumad ning sõltuvus ühistranspordist suurem.

Dr Lukka hinnangul võib praegu kasvav põlvkond elada lühemat elu kui nende vanemad. „Kui ajalooliselt on iga järgmine põlvkond elanud kauem tänu paremale tervishoiule, teadlikkusele ja hügieenile, siis tänapäeval on keskkond muutunud sedavõrd rasvumist soodustavaks, et see ei toeta enam laste tervena püsimist,” lisas ta. Olukorra tõsidust näitab ka toitumiskäitumise muutus. „Kuigi toit haridusasutustes on 2025. aastal rakendunud uue rahvatervishoiu seadusega tervislikumaks muudetud, loobuvad paljud pered siiski koolitoidust, väites, et laps seda ei söö. Selle asemel annavad paljud lapsevanemad lastele taskuraha, mida kulutatakse limonaadile, saiakestele ja teistele energiarikastele ja ebatervislikele toodetele,“ selgitas dr Lukka.

Tema sõnul ei ole aga lapsed ise suutelised hindama oma ostude tervisemõju, mis tingib selle, et nende toidulaud muutub väga tasakaalustamatuks ning aed- ja juurvilju ei tarbita praktiliselt üldse. „Ühe võimaliku lahendusena kasutatakse mitmes Euroopa riigis pakenditel Nutri-Score’i süsteemi, mis hindab toiteväärtust A–E skaalal, kus A tähistab tervislikumat ja E vähem soovitatavat valikut. See võiks olla ka Eestis üks tööriist paremate valikute tegemiseks. Visuaalne skaala on lastele hästi mõistetav ning see aitaks juba pisut vanematel lastel teha paremaid toiduvalikuid,“ selgitas dr Lukka.

Rasvumise esmaseks raviks on elustiili korrigeerimine, mis peab hõlmama kogu perekonda. „Püsivat tulemust ei ole võimalik saavutada, kui lapse toitumine ja liikumisharjumused ei muutu koos ülejäänud perega. Tuleb leida lahendused, mis sobivad konkreetsele perele ja tuvastada ka tõrked, mis on seni takistanud tegemast paremaid valikuid. Ei saa olla nii, et üks laps sööb salatit ja ülejäänud pere hamburgerit,” ütles dr Lukka, kelle sõnul on just pere ühine käitumine sageli muutuste peamine takistus.

Samuti jäävad füüsilise aktiivsuse soovitused paljudel lastel täitmata ja seda eriti talvekuudel. „Miinimumsoovitus on siiski 60 minutit päevas mõõdukat kuni intensiivset füüsilist aktiivsust ning 2–3 korda nädalas korralikku füüsilist pingutust. Samuti võiks iga laps osaleda lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele ka mõnel treeningul ning kohalikud omavalitsused võiksid leida võimaluse, kuidas toetada kehvema toimetulekuga peredes kasvavate laste huviharidust,“ rõhutas dr Lukka.

Tema sõnul ei tohiks ka ära unustada und, kuna ööune defitsiit tingib hormonaalseid muutusi, mis ei lase kehakaalul alaneda. Kui elustiilimuutused ei ole piisavad, võetakse kasutusele rasvumise ravimravi, mis võib vähendada kehakaalu märkimisväärselt, kuid ravi on kallis ning selle toime ajutine. „Kehakaal taastub peale ravi lõppu, mistõttu tuleb meeles pidada, et ükski ravim ei asenda elustiilimuutust. Oluline on kaalutõus pidurdada enne tüsistuste avaldumist. Nooruki- ja lapseeas on prediabeet, hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi ning ainevahetushäiretest tingitud rasvmaks sageli veel taaspöörduvad. Lisaks tuleks ennetada ka tõsiste psühholoogiliste probleemide teket,” selgitas dr Lukka.

Oluline on hoolitseda nii laste füüsilise kui ka vaimse tervise eest. „Uuringud näitavad, et lapsed kogevad koolikiusamist, madalat enesehinnangut ja vaimse tervise raskusi, mis vajavad sageli eraldi psühholoogilist sekkumist. Lapseea rasvumine ei ole üksnes individuaalne probleem, vaid laiem ühiskondlik väljakutse, millega peab tegelema. Ilma süsteemsete muutusteta toitumiskeskkonnas, liikumisvõimalustes ja laste igapäevases suunamises võib probleem lähikümnenditel süveneda ning mõjutada märkimisväärselt kogu rahvastiku tervist ja tervishoiukulusid,“ lisas Kliinikumi arst-õppejõud.

Lapse ülekaalu või rasvumise korral tuleks lapsevanemal esmalt pöörduda perearsti poole, kes hindab olukorda ja vajadusel suunab edasi eriarsti vastuvõtule.

Kliinikumi Leht