Naise steriliseerimine
| Naise steriliseerimine on rasedusest hoidumise meetod naistele, kes ei soovi enam sünnitada. Pärast steriliseerimist ei ole loomulikul teel rasestumine enam võimalik. |
| Naise steriliseerimiseks eemaldatakse (harvem lõigatakse läbi) munajuhad. Sellega takistatakse munaraku ja seemneraku ühinemine ning rasestumine ei ole võimalik. Naissuguhormoonide tootmine ja munarakkude küpsemine munasarjades jätkub endisel moel ning tsüklilised muutused emakalimaskestas tagavad tavapäraste menstruatsioonide jätkumise. |
| Uuringute põhjal on leitud, et paljud munasarjavähi juhud saavad alguse munajuhadest. Seetõttu võib munajuhade eemaldamine oluliselt vähendada munasarjavähi tekke riski. |
| Naise steriliseerimist teostatakse ainult naise enda soovil. Eesti Vabariigis reguleerib steriliseerimist Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus (25.11.1998). |
| ENNE OPERATSIOONI |
| 1 kuu enne operatsiooni on vajalik teha operatsioonieelsed analüüsid, selleks tuleb registreeruda naistearsti või ämmaemanda vastuvõtule. |
| Haiglasse tuleku päeval informeerib arst Teid operatsiooni olemusest, samuti pakutava teenuse osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest. |
| Et viia tüsistuste tekke risk võimalikult väikeseks, palume Teid enne operatsiooni informeerida arsti: |
| □ oma teadaolevatest haigustest ja tarvitatavatest ravimitest, □ oma tervislikust seisundist operatsioonile tulles, □ teadaolevast ülitundlikkusest ravimitele. |
| Operatsioonipäeval peate olema söömata vähemalt 6 tundi ja joomata 2 tundi. |
| Operatsioonipäeva hommikul ei tohi suitsetada ega närida närimiskummi. |
| Haiglasse tuleb kaasa võtta operatsioonieelsel nõustamisel täidetud „Avaldus steriliseerimiseks peale nõustamist ja riskidest teavitamist“. |
| OPERATSIOONI KULG |
| Enamasti teostatakse steriliseerimine laparoskoopilisel operatsioonil üldnarkoosis. Esmalt täidetakse kõhuõõs süsihappegaasiga läbi spetsiaalse õhunõela. Gaas tõstab kõhu eesseina siseorganitest kõrgemale, tagades sellega hea nähtavuse kõhukoopas ja piisava ruumi instrumentide kasutamiseks. Nahale tehakse 3-4 lõiget: 1,0 cm pikkune lõige nabarõnga lähedale, mille kaudu viiakse kõhuõõnde laparoskoop, ja 2-3 umbes 0.5-1 cm pikkust lõiget alakõhule, mille kaudu viiakse kõhuõõnde operatsiooniinstrumendid. Pärast operatsiooni lõpetamist lastakse gaas kõhuõõnest välja ning kõhuhaavad suletakse. Operatsiooni kestus on keskmiselt 0,5-1 tundi. |
| Harvadel juhtudel tehakse steriliseerimine laparotoomia (kõhuõõne avamisega operatsiooni) teel, näiteks teise operatsiooni (keisrilõike) käigus. |
| PÄRAST OPERATSIOONI |
| Pärast operatsiooni viiakse Teid tagasi günekoloogia osakonna palatisse. Koju lubatakse Teid samal või operatsioonile järgneval päeval. Vajadusel määratakse Teile valuvaigistid. |
| Operatsioonijärgselt on paari nädala vältel soovitav vältida raskuste tõstmist ( üle 5-6 kg ) ning rasket füüsilist tööd. |
| Operatsioonijärgselt võib 1-2 nädala vältel esineda määrivat voolust või veritsust tupest. Sel ajal ei ole seksuaalelu soovitatav. |
| Tavaliselt ei esine steriliseerimise järgselt muutusi menstruaalfunktsioonis ja suguelu kvaliteedis. Kui Te varem kasutasite rasedusest hoidumiseks hormoontablette või emakasisest vahendit, võib pigem nendest loobumine põhjustada muutusi menstruatsioonitsükli pikkuses ning menstruaalvere hulgas. |
| VÕIMALIKUD TÜSISTUSED |
| Laparoskoopilise operatsiooni järgselt on tavalised probleemid lühiajaline kõhuvalu, valu õlgades ja kaelas, mis mööduvad 2-3 päeva jooksul. |
| Võimalikud operatsioonitüsistused on järgmised: kõhusisene verejooks, tromboos (veresoone ummistumine verehüübega), emboolia (veresoone sulgumine gaasimulliga). Neid tüsistusi, nagu ka siseorganite (soolte, kusepõie, veresoonte) mehhaanilisi või elektrilisi traumasid, esineb harva. Selliste tüsistuste tekkel on mõnikord vajalik operatsiooni käigus avada kõhuõõs traditsioonilise kõhulõikega. |
| Üldnarkoosi puhul on võimalikud ravimite ülitundlikkusest tingitud reaktsioonid ja söömise ning joomise keelu eiramisest tingitud oksendamine narkoosi ajal, sellele järgnev oksemasside sattumine hingamisteedesse ja lämbumine. |
| Pöörduge erakorralisse vastuvõttu, kui tekib palavik (üle 38°C), tugev või süvenev kõhuvalu, haava eritis või tugev punetus, tugev verejooks tupest. Tööajal (E-R 8-18) pöörduge naistenõuandla valvekabinetti, muul ajal EMOsse. |
| Koostaja: dr Pille Soplepmann 2026 |