Emakasisese vahendi  (ESV) paigaldamine

                                                                         

Emakasisene vahend asetatakse raseduse vältimiseks emakaõõnde.

Mittehormonaalne ESV sisaldab meditsiiniliselt puhast metalli (vaske, hõbedat või kulda), ta mõjutab seemnerakkude liikuvust, vähendades nende võimet viljastada munarakku.

Hormonaalne ESV ehk emakasisene süsteem (ESS) sisaldab kollaskeha hormooni (progestiini) ning  muudab emaka limaskesta raseduse jaoks liiga õhukeseks; tihendab emakakaela kanali sekreeti nii, et  munarakkuviljastavate spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud; vähendab spermatosoidide liikuvust emakas ja munajuhades; harva võib ära jääda ka ovulatsioon. Hormonaalne ESV on saadaval kahes suuruses ja erineva hormooni annusega.

ESV sobib naistele,  kes soovivad pikaajalist  raseduse vältimist (kontratseptsiooni) ja kes mingil põhjusel ei tohi või ei taha kasutada muid rasestumisvastaseid  meetodeid. Nii hormonaalne kui mittehormonaalne ESV sobivad imetavale emale, kuna ei mõjuta rinnapiima hulka ega kvaliteeti. Hormonaalne ESV sobib ravivahendina naistele, kellel on vererohked menstruatsioonid, kuna aitab vähendada vereeritust ja sellest tingitud aneemiat.

Mõlemat tüüpi emakasisest vahendit saab paigaldada nii sünnitanud kui sünnitamata naisele.

Sõltuvalt ESV tüübist kaitseb see raseduse eest kolm kuni kuus aastat ja rasestumisvastane toime avaldub kohe peale paigaldamist.

ESV paigaldamise eelselt on vajalik günekoloogiline läbivaatus ning vajadusel analüüside võtmine.

ESV paigaldamine võib põhjustada vähest valu või ebamugavust paigaldamise ajal ja vahetult pärast seda. Selle leevendamiseks on soovitav 30 min enne protseduuri võtta  ibuprofeeni ja/või paratsetamooli.

ESV võib paigaldada igal ajal, kuid peab olema kindel, et Te ei ole rase.  Enne ESV paigaldamist võib arst paluda Teil teha rasedustest. Sünnitusjärgselt on soovitav ESV paigaldada mitte varem kui 6-8 nädalat pärast sünnitust. Pärast raseduse katkestamist võib ESV paigaldada kohe.

Pärast ESV paigaldamist võib lühikest aega esineda alakõhuvalu. Valu leevendamiseks kasutage käsimüügis saada olevaid valuvaigisteid (nt ibuprofeen 400 mg kuni 3 korda päevas või paratsetamool 1 g kuni 3 korda päevas).  7 päeva jooksul pärast ESV paigaldamist ärge olge ilma kondoomita vahekorras. Metalli sisaldava spiraali paigaldamise järgselt võib esimestel  kuudel menstruatsioon olla tavalisest vererohkem ja kesta kauem.

Mittehormonaalset ESV ei tohi paigaldada kui naine on rase või kahtlustab rasedust; suguelundite ägeda põletiku ja ebaselge põhjusega veritsuste korral; kui naisel esineb või kahtlustatakse emaka- või emakakaela vähki; emaka väärarendite või emakaõõne kuju oluliselt muutvate kasvajate esinemisel; vere hüübimishäirete ja vase allergia korral. Samuti ei ole mittehormonaalne ESV sobiv, kui naisel esinevad väga vererohked menstruatsioonid ja nendest tingitud kehvveresus e. aneemia.

Hormonaalset ESV ei tohi paigaldada kui naine on rase või kahtlustab rasedust; suguelundite ägeda põletiku ja ebaselge põhjusega veritsuste korral; kui naisel esineb või kahtlustatakse emaka-,  emakakaela- või rinnavähki; kui esineb maksahaigus või maksakasvaja; esineb emaka väärarend või emakaõõne kuju oluliselt muutev kasvaja; on allergia silikoonile, polüetüleenile, ränile, baariumsulfaadile või raudoksiidile.

Võimalikud tüsistused

  • ESV väljumine. Emakalihase kokkutõmbed menstruatsiooni ajal ning rohke vereeritus võivad lükata ESV emakast emakakaelakanalisse või tuppe. Tavaliselt kaasneb sellega kõhuvalu ja vereeritus. ESV väljumise kahtluse korral pöörduge kontrolliks naistearsti juurde.
  • Rasestumine ESV kasutamise ajal. Kui olete rasestunud ja soovite rasedust säilitada, on soovitav ESV eemaldada. Kui ESV eemaldatakse raseduse ajal või kui ESV eemaldamine ebaõnnestub ja see jääb raseduse ajaks emakasse, on suurem oht raseduse katkemiseks või enneaegseks sünnituseks. ESV kasutamise ajal on võimalik ka emakavälise raseduse tekkimine. Positiivse rasedustesti korral on vajalik koheselt pöörduda naistearsti vastuvõtule.
  • Aneemia e. kehvveresus. Mittehormonaalne ESV võib suurendada menstruaalvere hulka ja seega ka aneemia riski. Hormonaalse ESV kasutamisel on menstruatsioonid enamasti vähese vereeritusega ning aneemiat ei teki.
  • Hormonaalse ESV paigaldamise järgselt võib esineda määrivat veritsust kuni 2 kuu jooksul, harva kauem.
  • Hormonaalse ESV kasutamisel võib menstruatsioon muutuda väga väheseks või ka puududa. Tegemist ei ole haigusliku muutusega.
  • Emaka mulgustumine (perforatsioon). Väga harva, enamasti paigaldamise ajal, võib ESV tungida emaka seina või läbida emaka seina.

ESV saab patsiendi soovil eemaldada igal ajal. Peale ESV eemaldamist taastub naise viljastumisvõime.