Psühholoogiline abi

Kui vajad tuge või nõu

Mõnikord võivad raseduse planeerimine, rasedus, sünnitus või lapse saamine tuua kaasa ootamatuid tundeid, küsimusi ja keerulisi olukordi. Psühholoogiline abi aitab Sul oma mõtteid ja tundeid mõtestada ning leida toetust keerulistel perioodidel.
Abi ja nõustamist võid vajada, kui:
– tunned pinget, ärevust või hirmu;
– oled kurb või tunned end õnnetuna;
– oled segaduses ega leia olukorrale lahendust;
– vajad tuge otsustamisel, kas saada emaks või katkestada rasedus;
– vajad abi raseduse, emaks või isaks saamisega seotud muutustega kohanemisel;
– oled mures pere- või lähisuhete muutuste pärast;
– vajad tuge viljatusprobleemide või raseduse katkemise korral.

Ära jää oma murega üksi

Kui tunned ärevust, kurbust, abitust või segadust, pöördu abi saamiseks oma naistearsti, ämmaemanda, raseduskriisi nõustaja või hingehoidja poole.
Abi küsimine õigel ajal aitab leida lahendusi ja toetab paremat toimetulekut.

Saada emaks või mitte?

Mõnikord võib rasedus saabuda ootamatult või olukorras, kus tuleb teha väga keeruline otsus. Kui seisad küsimuse ees, kas saada emaks või katkestada rasedus, ei pea Sa seda otsust üksi kandma.
Raseduse jätkamise või katkestamisega seotud valikud võivad tekitada palju erinevaid tundeid – hirmu, segadust, kurbust, süütunnet või ebakindlust. Sellises olukorras võib olla abi inimesest, kes aitab mõtteid korrastada, erinevaid võimalusi läbi arutada ning toetab Sind otsuse tegemisel.
Mõnikord võib raseduse katkestamise kogemus mõjutada inimest sügavalt ning tuua kaasa vajaduse oma tundeid mõtestada ja leinaga toime tulla. Toetust võivad vajada nii naine kui ka mees. Abi ja ärakuulamist saab pakkuda psühholoog, nõustaja või hingehoidja.
Abi võib otsida ka muudes keerulistes eluolukordades, näiteks:
⬦ lähedase kaotuse korral;
⬦ perekonna muutuste või suhteprobleemide puhul;
⬦ keerulistes sotsiaalsetes või majanduslikes olukordades;
⬦ raskustes emaks või isaks kohanemisel.
Abi otsimine õigel ajal aitab leida lahendusi ja toetab paremat toimetulekut. Mida varem oma murega pöörduda, seda lihtsam on leida sobivaid võimalusi edasiliikumiseks.

Raseduskriisi nõustamine

Raseduskriisi nõustamine on mõeldud Sulle, kui seisad silmitsi ootamatu, raske või emotsionaalselt keerulise olukorraga ning vajad inimest, kellega oma muret, hirme või kaotust jagada.
Nõustaja pakub:
⬦ toetavat vestlust;
⬦ vajalikku infot;
⬦ abi erinevate võimaluste läbimõtlemisel;
⬦ tuge raseduse planeerimise, raseduse ja sünnitusjärgse perioodi jooksul.
Nõustamisele võivad pöörduda naised, mehed ja lähedased.
Sa läbid oma kriisid ise, kuid sa ei pea seda tegema üksi.

Naistekliiniku raseduskriisi nõustajad

📍 Vastuvõtu koht:
Tartu, L. Puusepa 1a, II korrus, ruum 2065
📅 Aja broneerimine:
⬦ üldregistratuuri telefonil 731 9100
⬦ Terviseportaali kaudu
Naistekliiniku raseduskriisi nõustajad
Liina Annuk
Raseduskriisi nõustaja väljaõpe 2018–2021
✉ liina.annuk@kliinikum.ee		Maris Raude
Raseduskriisi nõustaja väljaõpe 2018–2021
✉ maris.raude@kliinikum.ee
Margit Mets
Raseduskriisi nõustaja väljaõpe 2006–2008
✉ margit.mets@kliinikum.ee		Erle Randala
Raseduskriisi nõustaja väljaõpe 2018–2021
✉ erle.randala@kliinikum.ee

Millal pöörduda raseduskriisi nõustaja poole?

Mõnikord ei teki rasedus planeeritult või tuleb teha keeruline otsus. Kui vajad aega, infot ja toetust oma valikute läbimõtlemisel, saad pöörduda raseduskriisi nõustaja poole.
Nõustamisel saab arutada:
⬦ raseduse jätkamise või katkestamisega seotud küsimusi;
⬦ hirme ja vastuolulisi tundeid;
⬦ kohanemist emaks või isaks saamisega.

Sünnitusjärgsed emotsionaalsed muutused

Pärast sünnitust võivad tekkida emotsionaalsed raskused. Kui kurvameelsus, ärevus või jõuetus kestavad pikemalt ja mõjutavad igapäevaelu, tasub abi otsida.
Pöördu abi saamiseks, kui:
⬦ tunned pidevat kurbust või ärevust;
⬦ miski ei paku enam rõõmu;
⬦ tunned end abituna või ülekoormatuna;
⬦ sul on raskusi lapsega kohanemisel.

Peale lapse sündi on naine sageli väga õrn ja haavatav. Suurte elumuutuste, hormonaalsete muutuste ning sünnitusega seotud füüsilise ja vaimse koormuse tõttu võivad tekkida meeleolukõikumised.

„Emamasendust“ kogeb paljudel juhtudel ligikaudu 2/3 sünnitanutest esimestel päevadel pärast sünnitust.

Selle ajal võib naine kogeda:

  • seletamatut nutuvalmidust;
  • ärevust ja rahutust;
  • une- ja söögiisu muutusi;
  • suurenenud tundlikkust ja ärrituvust;
  • segadust ning tunnet, et ei saa uue olukorraga hakkama.

Need tunded võivad olla seotud uue emarolli, suurenenud vastutuse ja hirmudega tuleviku ees.

Enamasti mööduvad need muutused mõne päeva jooksul, kuid naine vajab sel perioodil eelkõige mõistmist, rahu, toetust ja abi.

Kui kurvameelsus ja rasked tunded ei möödu või süvenevad, võib tegemist olla sünnitusjärgse depressiooniga.

Sünnitusjärgne depressioon on haigus, mis võib tekkida pärast lapse sündi ning vajab tähelepanu ja professionaalset abi.

Depressiooni võivad mõjutada mitmed tegurid:

Hormonaalsed muutused

Pärast sünnitust toimuvad organismis suured hormonaalsed muutused, mis võivad mõjutada meeleolu ja enesetunnet.

Füüsiline koormus

Sünnitus ja taastumine on naise organismile suur füüsiline ja emotsionaalne pingutus.

Psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid

Mõju võivad avaldada:

  • raskused uue rolliga kohanemisel;
  • hirm, et ei olda „piisavalt hea ema“;
  • keeruline sünnituskogemus;
  • raskused rinnaga toitmisel;
  • vastutuse ja tuleviku ees tekkivad hirmud;
  • vähene toetus lähedastelt;
  • üksinduse või eraldatuse tunne;
  • muutused paarisuhtes ja seksuaalelus.

Sünnitusjärgse depressiooni tunnuseid võivad märgata sageli ka lähedased.

Abi otsimine ei ole häbiasi. Sünnitusjärgne depressioon on ravitav ning mida varem abi saada, seda parem on võimalus taastuda.

Viljatus puudutab paljusid paare ning võib olla väga emotsionaalselt keeruline kogemus.

Viljatus ei ole ainult meditsiiniline probleem — see mõjutab inimese enesetunnet, suhteid ja igapäevaelu.

Viljatus või viljatusravi võivad põhjustada:

  • pinget ja ärevust;
  • kurbust ja masendust;
  • süütunnet;
  • tugevaid ja vastandlikke emotsioone;
  • raskusi suhtlemisel partneri või lähedastega.

Ka raseduse ajal võivad ootamatud olukorrad, näiteks raseduse katkemise oht või suured hormonaalsed muutused, põhjustada tugevaid tundeid ja segadust.

Sellistes olukordades ei pea jääma üksi — abi, infot ja toetust saab küsida meditsiinitöötajatelt ning raseduskriisi nõustajalt.

Stress ja depressioon

Pikaajaline stress võib mõjutada nii vaimset kui füüsilist tervist.

Stressi märgid võivad olla:

  • ärrituvus ja pingetunne;
  • hirmud või ärevus;
  • sage nutmine;
  • keskendumisraskused;
  • pidev väsimus;
  • unehäired;
  • söögiisu muutused;
  • erinevad kehalised vaevused;
  • tunne, et ei saa hakkama;
  • lootusetuse või üksinduse tunne.

Depressiooni korral võivad esineda:

  • püsiv kurbus või rõhutud meeleolu;
  • huvi kadumine tavapäraste tegevuste vastu;
  • energiavaegus;
  • enesekindluse vähenemine;
  • süütunne;
  • keskendumisraskused;
  • une- või söögiisu muutused.

Kui tunned end nii, räägi oma naistearsti või ämmaemandaga või pöördu psühholoogi ja nõustaja poole.