Seksuaaltervise keskus

1Seksuaalsusega seotud teemadel nõu saamiseks võid tulla elavas järjekorras või eelnevalt vastuvõtule registreerudes. Elavas järjekorras pöördudes või aja registreerimiseks helistades aitab vastuvõttev nõustaja leida Sulle sobiva aja seksuaalnõustamisega tegeleva spetsialisti juurde.

Meie naistearst Kai Part ja naha-suguhaiguste arst Kadri Sikk on läbinud seksuaalnõustamise baaskoolituse. Vastuvõtule saab registreeruda telefoni teel 744 2086 – palume telefonis mainida, et soovite seksuaalnõustamist, sest siis broneeritakse Teie jaoks pikem aeg (40 minutit).

TÜ Kliinikumi Seksuaaltervise keskuses saavad seksuaalnõustamisele pöörduda tasuta kuni 26-aastased noored.

Alates 27. eluaastast on vastuvõtt tasuline. (Seksuaalnõustaja vastuvõtt 30 min või 60 min, link TÜK hinnakiri)

Seksuaalne identiteet ehk enesemääratlemine seksuaalsuses võib  mõnikord  tekitada küsimusi, segadust ja ka probleeme. Saame aidata Sul leida lahendusi ja vastuseid tekkinud küsimustele.  Pöördumiseks soovitame registreerida aeg seksuaalnõustamisele.

Suguhaigused on nakkushaigused, mis levivad peamiselt kaitsmata ( kondoomita) seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka verega, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus.

Sagedasemad seksuaalsel teel levivad nakkused  (klamüüdia, gonorröa, trihhomoniaas) kulgevad enamasti ilma sümptomiteta. Ravi toob tervistumise, ravimata nakkuse tagajärjed on sageli ravimatud.

HIV on järjest enam leviv seksuaalsel teel ja on Eestis suguhaiguste hulgas levimuselt teisel kohal. HIV ravi on efektiivne.

Testimine on lihtne ja valutu-  naistel võetakse materjal emakakaelast/tupest ja meestel enda kogutud uriinist; HIV testiks on vajalik loovutada väike kogus veeniverd.

Suguhaiguste peiteperiood võib olla kuni 3 nädalat, seega peaks testima tulles viimasest kaitsmata seksuaalvahekorrast oleme möödas vähemalt 21 päeva.

Testida soovivatele meestele: Uriinianalüüsi saab anda koha peal, aga võib ka enda kogutud uriini ise kaasa võtta.

Uriini kogumise juhend:

• ei tohi eelnevalt 4 tunni jooksul  olla seksuaalvahekorras ega urineerida
• uriin peab olema kogutud samal päeval
• osta uriinianalüüsiks vajalik keeratava korgiga tops apteegist
• eemalda topsilt kork ning kogu esimesed milliliitrid uriini (max kuni 1cm topsi kõrgusest)
• sulge tops korgiga ja pane kilekotti
• tops markeeritakse kliinikus spetsiaalse koodiga

Suguelundite läbivaatus teostatakse arsti või ämmaemanda poolt patsiendi nõusolekul. Naistel teostatakse läbivaatus günekoloogilisel läbivaatustoolil. Meestel teostatakse suguelundite läbivaatust patsiendi püsti asendis või kušetil lamades. Suguelundite läbivaatus on vajalik, kui on tekkinud kaebused – eritis suguelunditest, sügelus, valu, haavandid, uusmoodustised nahal vms. Suguelundite läbivaatus on valutu ja kestab mõne minuti. Suguelundite läbivaatusel saab võtta analüüse põletikutekitajatele suguteedes, sh ka suguhaigustele ja naistel saab teostada ka testi emakakaelavähi vähieelsete muutuste avastamiseks.

Suguelundite läbivaatuseks soovitame registreerida vastuvõtuks aja.

Vastuvõtul arsti või ämmaemandaga arutades on võimalik leida endale sobiv rasestumisvastane vahend ja saada vastused küsimustele, kuidas kasutada, millal alustada, missugused võivad olla kõrvaltoimed ja millal saabub kasutamise alustades rasestumisvastane toime.

Nõu saamiseks või vahendile retsepti väljakirjutamiseks esimest korda või korduvalt võib pöörduda seksuaaltervise keskusesse ilma eelneva registreerimiste, nn elava järjekorra alusel.

Rasestumisvastase vahendi kasutamise ajal võib tekkida küsimusi nii kasutamise kohta, ravimi omaduste, võimalike kõrvaltoimete ja toimete, kasutamise aja,  kasutamise lõpetamise osas või seoses üleminekuga mõnele muule rasestumisvastasele meetodile. Küsimuste korral saad pöörduda ka elava järjekorra alusel, ilma eelneva registreerimiseta.

Raseduse kahtlusel saad tulla rasedust diagnoosima, nõu ja teavet küsima. Seksuaaltervise keskuses on võimalik teostada rasedust tuvastavad uuringud ja ka analüüsid, mis on vajalikud, kui soovid  raseduse katkestada. Seksuaaltervise keskuses ei saa rasedust jälgida, raseduse jälgimise osas saame nõustada ja infot anda, kuhu pöörduda. Võid pöörduda nii elavas järjekorras, kui ka eelneva aja registreerimisega.

Kui rasedus on ootamatu või soovimatu, on võimalik otsustada, kas rasedus katkestada või siiski sünnitada. Rasedust on võimalik katkestada naise omal soovil 2 erineval meetodil: kirurgiliselt ja medikamentoosselt ( tablettidega).  Kui kahtlustad rasedust, või oled juba raseduses kindel, kuid soovid rohkem teavet raseduse kulu, katkestamise, katkestamise tähtaegade ja võimaluste kohta, saad pöörduda nii elava järjekorra alusel või eelnevalt vastuvõtule registreerides arsti või ämmaemanda vastuvõtule.

Raseduse katkestamise kohta saad lugeda lähemat infot: https://www.kliinikum.ee/?s=raseduse+katkestamine

Seksuaalvägivald on sunniviisiline seksuaalvahekord või muu seksuaalse iseloomuga tegu. Ohvriks võivad olla nii naised kui mehed. Seksuaalvägivallaga on tegu ka siis, kui sa ei saanud anda oma nõusolekut vahekorraks, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid. Seksuaalvägivald on kuritegu ja sa ei pea tundma end süüdi.

Abi kohta saad lugeda siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/abi-seksuaalvagivalla-korral

Ööpäev läbi abi pakkuvad asutused:

• Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused haiglate juures: Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla.
• Tugitelefon 1492 vägivalda kogenutele, varjupaigad üle Eesti http://www.naistekeskus.ee/?page_id=23
• Lasteabi telefon 116111 www.lasteabi.ee
• Politsei 112

Inimese papilloomiviiruse (HPV) erinevad tüved võivad tekitada muutusi suguelunditel, sh kondüloome (healoomulisi näsakesi), vähieelseid muutusi ja vähki ( kõige sagedamini emakakaela vähki). HPV suhtes on võimalik end vaktsineerida. Vaktsineerimise tulemusel saadakse pikaajaline kaitse HPV-nakkuse kõige ohtlikumate ja sagedamini esinevate tüvede vastu, mis põhjustavad suurema osa viirusega seotud vähkidest. Lisaks kaitseb vaktsiin ka suguelundite kondüloomide eest.

HPV vaktsineerimine koosneb kuni 19 aastaseks saamiseni ühest, alates 19. eluaastast kahest süstist, mis teostatakse poole aasta jooksul.

Riikliku vaktsineerimiskava alusel vaktsineeritakse Eestis alates 2024. aastast igast soost kuni 18 aastaseid noori tasuta.

TASUTA VAKTSINEERIMISE VÕIMALUS ON KA MEIE KESKUSES.

Omal soovil on võimalik lasta end vaktsineerida ise vaktsiini välja ostes ( alates 19 aastaseks saamisest).

Seksuaalhariduslikud loengud noortele ja grupiarutelud noorte seksuaaltervise keskuses ja koolides on mõeldud täiendama kooli seksuaalharidust.

Meie lektoriteks on:
– Pisar Pind (arst resident peremeditsiini erialal)
– Brita Nõu (religiooniuuringute magistrant, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „ Seksuaalkasvatuse alused)
– Susan Kolde
– Grete Marleen Kongo ( TÜ arstiteaduskonna üliõpilane, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „ Seksuaalkasvatuse alused“)
– Annika Välja ( TÜ psühholoogia magistrant, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „ Seksuaalkasvatuse alused“)
– Annika Alavere( TÜ arstiteaduskonna üliõpilane, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „ Seksuaalkasvatuse alused“)
– Ita Kuusik (õde noorukitepsühhiaatria osakonnas, lõpetanud psühholoogia bakalaureuseõppe ja õendusõppe, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „ Seksuaalkasvatuse alused“)
– Tiivi Häide ( seksuaaltervise keskuse ämmaemand).

Loengud on üles ehitatud aktiivõppe meetoditele ning toetavad avatud ja vahetut arutelu. Sisu on kohandatud erinevatele vanuserühmadele ning käsitleb noortele olulisi teemasid. Kasutame loengutes näitmaterjale, voldikuid ja videoklippe. Loengud toimuvad paaristunnina (90 minutit ilma vaheajata).

2026. aasta tasuta loengute võimalused Tartu linna koolidele on täpsustamisel. Kui soovite loengut tellida, palume täita lehe allosas oleva vormi. Koostame hetkel huviliste ootenimekirja, et rahastuse kinnitumisel saaksime aegu kiiresti kokku leppida.

Tasulised seksuaalhariduslikud loengud 115 EUR/90 min + transpordikulu, kui loeng toimub Tartu maakonnas või kaugemal.

Loenguid saab tellida järgmistel üldistel teemadel:

1. Minu keha
– kehad on erinevad
– minu keha on tähtis ning see kuulub ainult mulle
– mul on õigus öelda jah ja ei
– oma keha eest hoolitsemine

2. Muutused
– murdeea muutused
– vaimsed ja kehalised muutused, suhted sõprade ja vanematega
– kuidas enda eest hoolitseda

3. Suhted
– minu tunded, kuidas neid väljendada
– sõprus, armumine ja armastus
– seksuaalsuhete loomine ja hoidmine
– lähisuhte tasandid ja suhte faasid
– usaldus ja armukadedus suhetes
– levinumad suhetes ette tulevad raskused ja konfliktide lahendamine
– kohtinguvägivald
– seksuaalvägivald

4. Seksuaalsus ja seksuaalkäitumine
– seksuaalsus ja seks
– seksuaalne areng lapsel ja noorel
– seksuaalne orientatsioon
– soorollid, soostereotüübid – mõju seksuaalkäitumisele
– seksuaalsus meedias, pornograafia

5. Rasedus ja suguhaigused
– rasestumisvastased vahendid
– suguhaigused ja HIV
– sagedasemad seksuaaltervisega seotud küsimused ja mured noortel

Loengu tellimiseks palume täita ankeedi ja vajutada siia.
Seejärel võtame Teiega ühendust, et leppida kokku loengu aeg ja muud üksikasjad

Ohvriabitöötaja pakub Sulle tuge kui oled kannatanud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu. Ohvriab juurest saad tuge ja nõustamist. Ohvriabi annab ka nõu, kui oled mures lähedase pärast või tahad spetsialistina inimest toetada.

Külasta ohvriabi veebikeskkonda.

• Mida teha uimastamis- või mürgistamiskahtluse korral?
• Mida teha, kui kahtlustad, et sind on uimastatud ja oled langenud seksuaalvägivalla ohvriks?

Võid olla hirmul, segaduses ja tunda enda abituna. Võid tunda, et ei suuda kedagi usaldada ja kardad abi järele pöörduda. Meie eriettevalmistusega meeskond, kes mõistab ja tunneb seksuaalvägivalla mõju, saab Sind aidata.

Palun toimi järgmiselt:
▪ Mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline. Hädaolukorras võid helistada numbrile 112
▪ Kui Sul on tõsised vigastused ja vajad kiiret meditsiiniabi, siis helista (112)
▪ Ära pese, ära vaheta riideid
▪ Tõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Abi järele pöördudes võta vahetusriided kaasa.
Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu), pesemata, soovitavalt paberkotis.
▪ Pöördu võimalikult kiiresti Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda

Sinu soovil ja nõusolekul pakume:
▪ Esmast nõustamist
▪ Läbivaatust ja tõendite kogumist
▪ Abi raseduse ärahoidmisel
▪ Suguhaiguste testimist ja HIV kontaktijärgset ravi
▪ Järelnõustamist
▪ Toetust politseisse pöördumiseks

➜ Toetus politseisse pöördumisel

Otsus politseisse pöörduda ja juhtunu kohta ametlik menetlus algatada on alati Sinu teha. Seda otsust võid teha siis, kui tunned, et oled selleks valmis – ka pärast pikemat aega.

Politsei poole pöördumine võib aidata juhtunule ametliku käigu anda ning ennetada seda, et sama inimene kahjustaks veel kedagi. Kui Sinu või kellegi teise elu või tervis on ohus, pöördu kindlasti kohe politsei poole.

Esmast abi saades saab arst Sind nõustada ka politseisse pöördumise võimaluste osas. Kui otsustad politseisse minna, võta võimalusel kaasa keegi, keda usaldad ja kelle tugi aitab Sul end turvalisemalt tunda. Samuti võid küsida nõu juriidilise abi ja nõustamise võimaluste kohta.

Menetluse alustamisel ja õigusabi saamisel saavad Sind toetada ka ohvriabitöötajad.

Abi saamiseks ei ole kunagi liiga hilja.

Kui kogemus leidis aset rohkem kui 7 päeva tagasi, ei pruugi olla enam võimalik koguda tõendusmaterjali. Sellest hoolimata võib Sul olla vajadus saada psühholoogilist tuge või teha teste seksuaalsel teel levivate nakkuste suhtes.

Raske kogemus võib mõjutada inimest veel kaua pärast juhtunut. Mõnikord võivad mälestused ja tunded ootamatult uuesti esile kerkida ka siis, kui esmane šokk on möödunud. Võid kogeda üksildustunnet, süütunnet, hirmu või soovi juhtunut eitada. Samuti võivad tekkida raskused lähisuhetes, keskendumisel, õppimisel või tööl.

Kõik need reaktsioonid on pärast sellist kogemust mõistetavad ja loomulikud. Kui tunned, et need hakkavad segama igapäevaelu või muutuvad liiga raskesti kantavaks, pöördu abi saamiseks lähedase inimese või professionaalse toetaja poole.

Kui oled alla 18-aastane ja oled kogenud midagi seksuaalselt häirivat või rasket, on täiesti mõistetav, kui tunned hirmu, segadust või ebakindlust. Võib tunduda keeruline usaldada kedagi piisavalt, et abi otsida. Ometi on oluline, et Sa ei jääks juhtunuga üksi ning leiaksid inimese, kes saab Sind toetada. Mõtle, kas Sinu läheduses on mõni usaldusväärne täiskasvanu või sõber, kelle poole saad pöörduda ja kelle tuge abi saamisel paluda.

Võid karta, et vanemate rääkimine teeb neile haiget või valmistab neile muret, ning seetõttu otsustada juhtunust vaikida. Paljud vanemad võivad küll tunda muret või kurbust, kuid enamasti soovivad nad oma last toetada ja aidata.

Kui pöördud esmase abi saamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, aitame Sul saada tuge ja vajalikku abi. Sina otsustad, kas soovid arsti läbivaatust või muid abivõimalusi. Sul on alati õigus oma otsuseid muuta ning soovi korral saab läbivaatuse katkestada igal hetkel. Arst selgitab Sulle võimalikke valikuid, sealhulgas vajadust raseduse vältimise, testimise või ravi järele.

Kui tekib mure Sinu turvalisuse või tervise pärast, võib appi kutsuda sotsiaaltöötaja. Vajadusel arutatakse seda eelnevalt Sinuga ning võetakse arvesse Sinu küsimusi ja muresid.

Abi on mõeldud kõigile seksuaalse väärkohtlemise või raske seksuaalse kogemuse üleelanutele, sealhulgas meestele ja noormeestele. Meie spetsialistid on saanud eriväljaõppe, et pakkuda esmast abi erineva taustaga inimestele.

Ära lase end heidutada sellest, et abi pakuvad naistearstid ja õed. Kõige olulisem on abistaja professionaalne ettevalmistus, oskus pakkuda turvalist tuge ning austav suhtumine. Meie eesmärk on aidata Sul taastuda läbielatust ja tagada, et Sind koheldakse väärikalt ning hoolivalt.

Praktiline abi ja tugi
Ära jäta seksuaalvägivalla üle elanud lähedast üksi. Ole ise toeks või kutsu keegi lähedane inimene, keda ohver usaldab. Kogetud vägivald võib oluliselt mõjutada eluga toimetulekut ja töövõimet. Inimene võib vajada abi igapäevastes asjades. Igapäevarütmi alalhoidmine on oluline – see taastab turvatunde. Aita hoolitseda põhivajaduste eest – piisav toit ja magamine. Selgita välja, kas on vajalik abi lapsehoidmisel või muudes igapäevastes toimingutes. Vestlus ei tarvitse keskenduda ainuüksi juhtunule, kuigi sellest rääkimine turvalise inimesega on paranemise seisukohast vajalik.

Inimese jaoks on tähtis, et temasse suhtutaks kui samasse inimesse, kes ta oli enne vägivalla kogemist. Ole avatud ja lähedal. Ohvril on hea teada, et oled vajadusel tema jaoks olemas.

Traumakogemus võib põhjustada unehäireid, hirmuseisundeid ja keskendumishäireid. Inimese baasturvalisuse tunne on häiritud. Võib olla hirm üksinda kuskil käia. Paku sel puhul ennast kaasa – näiteks arsti juurde või politseisse minnes. Julgusta ohvrit, et ta pöörduks ka professionaalse abi poole.

Hingeline tugi
Seksuaalvägivalla üle elanud inimene võib tunda häbi, ebaturvalisuse, lootusetuse, abituse, hirmu, süü ja viha tundeid. Kinnita, et oled toeks ja usud teda. Ütle, et juhtunu ei ole tema süü – ohver ei oleks saanud kuidagi juhtunut ära hoida. Mõistmine ja empaatia on aitaja tähtsaimad omadused. Toimunut ei saa olematuks teha, kuid saab aidata lähedasel inimesel sellest toibuda ja terveneda.

Kuula. Ohvrile on tervendav, kui ta saab aja jooksul kogetust rääkida. Ära pisenda tema kogetut ega pane seda kahtluse alla. Luba ohvril rääkida nii sageli kui ta soovib. Kellegagi rääkides saab luua toimunust korrastatuma pildi ning muuta sellega seonduvad mõtted ja tunded kontrollitavaks.

Tingimusteta tugi
Ohver töötab läbi tugevaid ja vahelduvaid tundeid – see on loomulik osa paranemisest. Anna mõista, et mõistad ja tunnustad inimese tundeid. Nutt, lein, viha ja hirm – nendest rääkimine aitab.
On võimalik, et lähedane ei taha juhtunust rääkida. Mõnikord võib tunduda, et seksuaalvägivalla üleelanu ei tunne midagi – seegi on loomulik. Vältides juhtunuga seotud mõtteid ja tundeid, inimene puhkab ja kogub jõudu toibumiseks. Kui vältiv käitumine jätkub ja oma tundeid ja mõtteid ei töötata läbi, siis võib omalt poolt julgustada juhtunust rääkima – ütle, et oled olemas, kui lähedane on valmis rääkima. Vajadusel otsige koos professionaalset abi.

Mõnikord võib olla raske leida õigeid sõnu. Sõnade asemel on lähedalolek ja hoolimine rohkem lohutust ja turvalisust pakkuv. Mõnikord on kallistus või käest kinni hoidmine tähtsam kui sõnad. Mõnikord ohver ei soovi puudutamist. Kuula ja küsi otse, millist abi lähedane ise soovib. Ole lugupidav ja peenetundeline, luba ohvril edeneda oma rütmis. Ole kannatlik. Ära oota, et su lähedane toibub kiiremini, kui ta selleks tegelikult on võimeline.

Kuidas jaksata
Sinu lähedasega juhtunu puudutab ka sind. Võid tunda süüd, et ei suutnud juhtunut ära hoida. Või abitust – et ei oska piisavalt aidata ja lohutada. Ja viha – miks nii pidi minema. Hirmuunenäod, keskendumisraskused ja jõuetustunne on tavapärased ka ohvri lähedastel.
Enda jõuvarude eest tuleb hoolitseda. Vajalik on aeg ka iseendaga, oma tunnete ja mõtetega olemiseks. Rääkimine, kirjutamine ja kehaline aktiivsus on abiks. Püüa tasakaalustuseks teadlikult lõõgastuda ja puhata. Ole enda vastu hea. See annab jõudu, et aidata. Tee endale selgeks piirid, kuhumaani saad aidata. Kaalu, kas vajad vestlust mõne usaldusväärse inimese või professionaaliga.