Endometrioos

MIS ON ENDOMETRIOOS?
Tavapäraselt asub emaka limaskest emakaõõnes. Endometrioosi korral leidub endomeetriumi kude ka mujal – sagedamini munasarjades, kõhukelmel, soole või kusepõie pinnal, mõnikord sügavamal kudedes.
Endometrioosikolle kasvab ja veritseb iga menstruatsioonitsükliga. Kuna irdunud veri ei saa kehast väljuda, ärritab see naaberorganeid, tekitab liiteid ja moodustab tsüste. Iga tsükliga kahjustus samm-sammult süveneb.
Endometrioos on eelkõige noorte naiste haigus. Kaebused kujunevad välja sagedamini 25–35 aasta vanuselt. Pärilikkusel arvatakse olevat oluline roll – mõnel hinnangul kuni pooltel juhtudest. Suurenenud riskiga on tüdrukud, kellel menstruatsioon algas väga varakult (10–11-aastaselt) või kelle tsükkel on lühike (alla 28 päeva).
MILLISED VÕIVAD OLLA KAEBUSED?
Kuigi endometrioos võib kulgeda sümptomiteta, siis kujunevad paljudel patsientidel siiski elukvaliteeti häirivad kaebused.
Oluline: sümptomite tugevus ei ühti alati haigus ulatusega.
🩸 Valulikud menstruatsioonid. Tugevad alakõhuvalud menstruatsiooni ajal, mis häirivad töötamist, koolis käimist või muul moel Teie igapäevaelu.
⚡ Krooniline vaagnavalu. Krooniline valu võib hakata elukvaliteeti häirima ka menstruatsioonivälisel ajal või kogu tsükli vältel.
💛 Valulik suguühe. Valu vahekorra ajal või järel (düspareuunia).
🫧 Soole- ja põiekaebused. Valu või veritsus roojamisel või urineerimisel, eriti menstruatsiooni ajal. Kaasneda võib kõhupuhitus.
🌱 Probleemid rasestumisega. Endometrioos võib raskendada rasestumist liidete, munajuhade kahjustuse või põletikulise protsessi tõttu.
🫂 Meeleolumuutused. Krooniline valu kurnab ja võib kaasa tuua ärevus- või depressioonisümptome, millele tuleb pöörata tähelepanu raviprotsessi vältel.
KUIDAS ENDOMETRIOOSI DIAGNOOSITAKSE?
Diagnoosimine algab alati Teie loost – Teie kaebustest ja murekohtadest. Diagnoosi hilinemine 8–9 aastat on kahjuks ülemaailmne probleem, sest kaebused on mitmekesised ja võivad kaasneda muude haigustega.
1. Vastuvõtt ja kaebuste hindamine
Arst kuulab ära Teie kaebused. Detailne anamneesi kogumine on kõige olulisem samm ning tänapäevase endometrioosi diagnoosimise nurgakivi.
2. Ultraheliuuring
Ultraheliuuringul on võimalik hinnata munasarja tsüste (endometrioom). Süvaendometrioosi kahtlusel teostatakse täpsustavad uuringud. Peritoneaalsed kolded ei ole ultrahelis sageli visualiseeritavad.
3. MRT-uuring
Vajadusel täiendatakse uuringuid magnetresonantsuuringul, eriti süvaendometrioosi kahtlusel. Oluline on pidada meeles, et nii ultraheli kui ka MRT uuringul kollete mittevisualiseerimine ei võrdu haiguse mitteesinemisega.
4. Laparoskoopia
Organeid mõjutavate kahjustuste korral võib võib vajalikuks osutuda laparoskoopiline operatsioon. Oluline on meeles pidada, et operatsiooni teel ei lõigata välja endometrioosi kui haigust, vaid eemaldatakse konkreetsed kolded või liited.
KUIDAS ENDOMETRIOOSI RAVITAKSE?
Endometrioosi ei saa tänase teadmise põhjal täielikult välja ravida, kuid sümptomite leevendamine ja haiguse progresseerumise pidurdamine on ravi peamine eesmärk ning erinevate raviskeemidega enamasti võimalik. Ravivalik on alati individuaalne – otsustatakse koos Teiega, arvestades Teie kaebuseid, haiguse ulatust ja rasestumise soovi. Laiemas vaates on ravi eesmärk kaebuste vähendamisega saavutada elukvaliteedi paranemine.
💊 Valuravi. Endometrioosi kaebuste korral on oluline pöörata tähelepanu patsiendi valuravile. Valuravi ei ole haiguse kulgu mõjutav, kuid oluline osa raviplaanist.
💊 Hormonaalne ravi. Hormonaalsed ravimid pidurdavad endomeetriumi kasvu, takistavad kollete edasist arengut ja leevendavad seeläbi ka valu. Hormonaalne ravi on ainus haiguse progressiooni pärssiv ravi.
🔬 Operatiivne ravi. Vajadusel rakendatakse haiguskollete lahendamiseks või liidete vabastamiseks kirurgilist ravi.
🔄 Kombineeritud lähenemine. Olenevalt haiguse kulust ja kaebustest võib olla vajalik kombineerida nii hormonaalset ravi kui ka kirurgilist ravi.
Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik
2026