Sünnitusosakond

Päevastatsionaari tulles palume anda üleriided Kliiniku riidehoidu, mis asub I korrusel Puusepa tänava peaukse juures.

Palume varuda aega ja kannatust, ämmaemand tegeleb Teiega kohe kui osakonna töö seda võimaldab, aega läheb ka analüüside vastustega.

Päevaravis toimuvat uuringut/protseduuri saab oodata päevaravi ruumis.

Kohapeal tuleb viibida kuni 6 tundi.

Mida kaasa võtta?

• raseda individuaalkaart;
• isikut tõendav dokument;
• vahetusjalatsid (nt sussid).

Sünnituseelse päevastatsionaari toimingud:

• suhkru tolerantsustest (GTT)
• loote väline pööre tuharseisu korral
• naiste- ja sisearsti konsultatsioonid
• sünnitusplaani koostamine
• raseda seisundit täpsustavaid uuringuid ja ravi, mis ei vaja pidevat haiglaravi

Siit leiate infot peamiste raseduse ja sünnitusega seotud protseduuride kohta (nt suhkrutolerantsustest (GTT), loote väline pööre).

Plaaniliste patsientide vastuvõtt toimub 08:30-12:00-ni.

Sünnituseelse osakonna arstid ja ämmaemandad nõustavad, ravivad ja jälgivad rasedaid erinevate terviseprobleemide korral.
Osakonna valveämmaemand vormistab Teie saabumise ning pärast esmaseid toiminguid suunatakse Teid palatisse.

Sünnituseelsed palatid on 2 kohalised. Kõikides palatites on personaalsed kapid, kuhu saate jätta oma üleriided ja muud isiklikud asjad. Igas palatis on WC ja dušš. Patsientidel on võimalus privaatsuse tagamiseks kasutada voodite vahel olevaid vahekardinaid.

Mida kaasa võtta?

• pass või ID kaart;
• raseda individuaalkaart;
• naistearsti või perearsti saatekiri;
• isiklikud hügieenitarbed;
• vahetusjalatsid (nt sussid);
• soovi korral isiklikud riided.

Siit leiate infot peamiste raseduse ja sünnitusega seotud protseduuride kohta (nt sünnituse esile kutsumine, keisrilõige).

Dokumendid

• Isikut tõendav dokument;
• Raseda individuaalkaart;
• Varasemalt allkirjastatud info- ja nõusolekulehed.

Isiklikud hügieenitarbed ja -sidemed

• Hügieenisidemed antakse ainult esimeseks päevaks. Kaasa tuleb võtta 1-2 pakki suurema imavusega sidemeid järgnevateks päevadeks.
• Soovi korral suurem rätik vannis või dušši all käimiseks.

Vahetusriided ja -jalanõud (nt sussid)

• Soovitame kaasa võtta mugavamaid ja imetamissõbralikke vahetusriideid.

Söök-jook

• Sünnituse ajalist kestust on raske ette ennustada, mistõttu soovitame kaasa võtta oma maitse-eelistusele vastavaid vahepalasid nii endale kui tugiisikule (värske puuvili, kuivatatud puuviljad, pähklid vms). Joogiks soovitame eelistada vett. Naistekliiniku kraanivesi sobib hästi joogiks, kuid soovi korral võite kaasa võtta pudelivett. Vajadusel saab külastada haigla kohvikut (Kohvikum) või R-Kioskit.

Mida lapsele kaasa võtta?

• Vastsündinule on tagatud haiglas oleku ajal vajalikud riided, mähkmed ning peamised hooldusvahendid. Soovitame kaasa võtta vastsündinu küünekäärid ning kojumineku riided.

Nabaväädi sulgemine. Pärast lapse sündi kontrollitakse nabaväädi pulseerimist ja selle lõppemisel suletakse nabaväät ning lõigatakse läbi. Nabaväädile asetatakse veritsemise takistamiseks spetsiaalne klamber või kumm 1,5-4cm kaugusele nabarõngast. Naba kuju ei sõltu nabaväädi klemmimisest ega lõikamisest.

Apgar ehk sünnihinne. Pärast sündi hinnatakse vastsündinu seisundit
1. ja 5. eluminutil. Apgari skaala raames hinnatakse järgnevaid näitajaid: südametegevus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus, reaktsioon välisärritusele. Igat näitajat hinnatakse 0–2 palli skaalal. Vastsündinud, kelle seisund on hea (sünnihinne 7–10 palli) vajavad üldjuhul tavapärast sünnitusjärgset hooldust. Vastsündinud Apgari hindega 5 – 6 vajavad enam tähelepanu ja vahel ka abistamist. Apgariga 4 ja vähem sündinud lapsed vajavad abistamist hingamisel ning jälgimist ravipalatis.

Nahk-nahaga kontakt ja esmane imetamine.

Sünnitusjärgne kohene nahk-nahaga kontakt on väga vajalik vastsündinu jahtumise vältimiseks ning soodustab esmast imetamist ja turvalist kohanemist keskkonnaga. Jahtumise vähendamiseks pannakse lapsele pähe müts ning kaetakse eelsoojendatud rätikuga. Kohanemist soodustab ka hämaram valgustus. Nahk-naha kontakt soodustab ka emaka kokkutõmbumist, mis kiirendab platsenta irdumist ning vähendab sünnitusjärgse verejooksu riski. Esmast imetamist toetab ämmaemand, kes vanemaid vajadusel juhendab.

Vastsündinu esmane läbivaatus. Lapse ja ema kohanemist jälgitakse sünnitustoas esimese paari tunni jooksul. Esmalt hindab lapse terviseseisundit ämmaemand, kes vajadusel kutsub lastearsti. Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu seisundi hindamine toimub tavapäraselt esimese 24 tunni jooksul. Esmase läbivaatuse käigus mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. lapse üsasisese arengu ja edaspidise kasvamise hindamiseks.

Mõõtmine, kaalumine, registreerimine. Lapse üsasisese arengu ja edaspidise kasvamise hindamiseks mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. Ajaline vastsündinu kaalub keskmiselt 3200-3800 grammi, tema pikkus on 46-54cm, mis mõõdetakse pealaest kuni väljasirutatud jala kannani. Peaümbermõõt on enamasti 34-36cm. Mõõdulint kulgeb kulmude kohalt ja kuklalt kõige väljaulatuvama koha pealt. Pea mõõdetakse üle enne kojuminekut, sest selle kuju kohaneb sünnituse käigus sünnitusteede järgi ja mõne päeva pärast võib selle kuju muutuda. Rinnaümbermõõt mõõdetakse rinnanibude kõrguselt ja on enamasti kas pea ümbermõõduga võrdne või 2-3cm väiksem.

K-vitamiini manustamine. Pärast sündi on vajalik manustada K-vitamiini lapse vere hüübimishäirete ennetamiseks. Kõige lihtsaim ja usaldusväärseim võimalus K-vitamiini puuduse profülaktikaks on ühekordne süst pärast lapse sündi. Süst tehakse ema nõusolekul vastsündinule reielihasesse. See tagab kaitse K-vitamiini defitsiidi tekkimise eest mitmeks kuuks. Umbes 1990. aastatest on Eestis kasutatud K-vitamiini manustamist vastsündinutele lihasesisese süstina. K-vitamiini on võimalik manustada ka suukaudselt. Sellisel juhul on vajalik igakuine K-vitamiini manustamine, et tagada K-vitamiini puudulikkuse tekkimise eest piisav kaitse, kuna suukaudselt manustatuna ei pruugi K-vitamiin imenduda täielikult ja tema toime on lühiaegne.

Identifitseerimine. Turvalisuse huvides kinnitatakse ema ja lapse randmele käepaelad.

Sünnitusjärgseks raviks ja hoolduseks on 13 tasulist perepalatit ning 9 kahekohalist palatit (tavapalat kahele emale ja vastsündinule).

Perepalati hind on 60 eurot ööpäev, mis sisaldab toitlustust kahele inimesele. Toas on olemas rätikud, dušš, tualett, televiisor ja WIFI. Perepalatit pole võimalik ette broneerida.

Kahekohalistes palatites on samuti olemas rätikud, dušš, tualett, televiisor ja WIFI.

Patsientidel on võimalus privaatsuse tagamiseks kasutada voodite vahel olevaid vahekardinaid.

Personaliga suhtlemiseks on võimalus kasutada nii tasulistel perepalatitel kui ka kahekohalistel palatitel sisetelefoni.

Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu esmane seisundi hindamine toimub tavapäraselt esimese 24 tunni jooksul. Hinnatakse südametööd ja vereringe seisundit, hingamist, seedeelundite seisundit, kõhu piirkonna elundite suurust ja asendit, mekooniumi eritumist, urineerimist. Jälgitakse vastsündinu käitumist, kontrollitakse lihastoonust, reflekse ning puusaliigeste ja välissuguelundite arengut. Lastearsti läbivaatus toimub ka enne koju minekut.

Iga päev teostab läbivaatuse ka ämmaemand, mille käigus hinnatakse vastsündinu üldseisundit, aktiivsust ja jume muutuseid. Juhendatakse vanemaid vastsündinu silmade, nabaköndi ja naha hoolduse osas. Läbivaatuse käigus kaalutakse vastsündinuid toitumise ning seede- ja erituselundite töö hindamiseks. Vastsündinute kehakaal võib esimesel 3.–5. päeval väheneda kuni 10% sünnikaalust, mis on füsioloogiline kaalulangus ning taastub 10.–14. elupäevaks. Läbivaatuse tulemused dokumenteeritakse vastsündinu arengulukku.

Sünnitusjärgsel perioodil pööratakse tähelepanu lapse toitmisele. Naistekliinikus lähtume rinnaga toitmise strateegiast.

Vastsündinut tuleb toita 8–12 korda ööpäevas. Teda tuleb äratada toitmiseks vähemalt iga 3 tunni järel juhul kui laps ise varem söömiseks ei ärka. Esimestel päevadel on oluline äratada last ka öösel iga 3 tunni järel juhul kui ta ise söömiseks varem ei ärka.

Regulaarne ööpäevaringne toitmine on oluline piimatootmise käivitumiseks ja aitab ära hoida tugeva piimapaisu. Toitmisel tuleb jälgida õiget imemisvõtet ja asendit. Abi vajadusel või küsimuste korral pöördu alati julgelt oma palati ämmaemanda poole.

Edaspidise eduka imetamise eesmärgil antakse murede korral lapsele eelnevalt väljasõõrutatud rinnapiima või piimasegu süstlast või topsist. Lutipudelit kliinikus esimese valikuna ei kasutata.

Protseduurid:

• 2 – 3. elupäeval toimub vastsündinu esmane kuulmisskriining.

Kuulmisuuringu eesmärk on hinnata sisekõrva tööd. Uuringu käigus peab laps olema rahulik ning ümbritsev keskkond vaikne. Lapse kuulmekäikudesse asetatakse pehme otsik, mis ei ole lapsele valulik, kuid võib põhjustada kõdi. Uuringu käigus kuuleb laps erineva sagedusega helisignaale. Esimestel elupäevadel ei pruugi kuulmistest õnnestuda, sest vastsündinu kuulmekäigud on väga kitsad ning signaali edastamine võib olla takistatud osaliselt kuulmekäigus olevast lootevõiest või -veest. Kordustest tehakse kas järgmisel päeval, koduvisiidi käigus või ühe kuu pärast tagasikutsega perekeskusesse.

• 2 – 3. elupäeval toimub vastsündinu vaktsineerimine tuberkuloosi vastu.

Tuberkuloosi vastane süst tehakse vasaku õlavarre ülemisele kolmandikule. Torke kohale tekib väike kubel, mis kaob mõne minuti jooksul. Vaktsineerimise tagajärjel võivad lümfisõlmed kaenla all suureneda, mis on loomulik reaktsioon ega vaja ravi. Kaks kuni neli nädalat hiljem tekib süsti kohale väike tihe sõlmeke ning nahk muutub seal punaseks ja läikivaks. Teisel elukuul tekib paistetuskolle, millest võib tulla veidi mäda. Mäda eritus ei ole nakkuse tundemärk ega vaja ravi, kuid see koht tuleb hoida puhas ja kuiv. Vannitamisel tohib süstekohta pesta, kuid mitte hõõruda. Paistetuskolle paraneb mõne nädala jooksul, mille käigus tekkiv koorik võib korduvalt ära tulla ning kolle armistub lõplikult 3.-5. kuu jooksul. Mõningatel juhtudel mädaeritust ei teki, vaid tihe sõlmeke püsib ühe või mitu kuud. Vaktsineerimine toimub ainult vanemate nõusolekul. Immuniseerimine kantakse lapse terviselukku.

Edasised vaktsineerimised teostatakse perearstikeskuses vastavalt Eestis kehtivale vaktsineerimiskavale.

• 48–120 tunni vanuselt võetakse vereanalüüs vastsündinute sõeluuringule.

Siit leiate infot sünnitusjärgse perioodi, vastsündinu hoolduse, rinnapiima pumpamise osas.

Vahetu sünnitusjärgne hooldus

Puhkus – esimesel kolmel sünnitusjärgsel päeval on oluline puhata nii palju kui võimalik. Lahkliha paranemiseks on kõige soodsam lamav asend, mis vähendab turset ja ebamugavust. Seetõttu püüa pikutada igas tunnis umbes 20 – 40 minutit. Voodist tõuse ja voodisse mine üle külje.

Püüa võimalusel vältida istuvat asendit, kuna see koormab lahkliha kõige enam. Ka last toida võimalusel lamavas asendis. Väldi kükitamist ja suurte raskuste tõstmist (kaasa arvatud vanemate laste sülle võtmine).

Paikne külm – on väga oluline jätkata jääkoti või külma geelikoti paikset kasutamist, kuni tunned turset ja valu lahkliha piirkonnas. Aseta jääkott lahklihale iga 2-3 tunni järel 10-20 minutiks (enne kasutamist keera jääkott rätiku sisse). See tegevus on eriti oluline esimesed 12-24 tundi pärast sünnitust. Vahel aitab jääkott väga hästi valu vaigistada ning sellest tulenevalt on selle kasutamine vajalik pikema perioodi vältel nt 24-48 tundi.

Valuravi – valu leevendamiseks võid kasutada regulaarselt Paracetamoli 1g 3 korda päevas + Ibuprofeni 400mg 3x päevas suu kaudu. Ära kasuta pärasoolekaudseid ravimeid.

Isiklik hügieen ja režiim – puhtus on lahklihahaava kiire paranemise eelduseks. Pese end üleni voolava vee all vähemalt 1 kord päevas. Lahkliha piirkonda pese 3-4 korda päevas, soovitatavalt pärast iga tualetis käimist leigeveega. Pese end alati, kui käid soolt tühjendamas. Pesemisel pööra tähelepanu, et vesi voolaks suunaga eest taha (st tupe poolt pärasoole poole), vältimaks haava infitseerumist soole pisikutega. Ka paberiga kuivatades järgi sama põhimõtet. Vaheta hügieenisidemeid vähemalt 4-6 korda päevas, et hoida lahklihahaava piirkond võimalikult puhas ja kuiv.

Kui märkad põletikule viitavaid tunnuseid nagu palavik, halvalõhnaline voolus, haavaservade lahtiminek, siis pöördu kohe naistearsti vastuvõtule.

Suguelu võid alustada, kui lahklihahaav on täielikult paranenud ning oled selleks valmis. Selleks kulub tavaliselt ~6 nädalat kuni 3 kuud, vahel ka kauem. Ujuma ja vanni võid minna, kui haav on täielikult paranenud ja vereeritus lõppenud.

Dieet ja soole tühjendamine – erilist dieeti järgima ei pea, söö harjumuspärast toitu, mis ei tekita kõhukinnisust ja liigselt gaase. Soovitatav on kiudaineterikas toit (puuviljad, juurviljad, täisteratooted), mis soodustab soole kiiremat tühjenemist ja muudab väljaheite pehmemaks. Kõhukinnisuse vältimiseks joo umbes 1,5-2 liitrit vedelikku päevas. Paaril esimesel nädalal (vajadusel kauem) võid kasutada soolesisu pehmendamiseks näiteks Duphalaci lahust (saadaval apteegis) kui ei esine laktuloosi talumatust.

Soolt tühjendades toeta käega eestpoolt lahkliha – see vähendab survetõmblustele; sama soovitatakse naermisel, köhimisel, aevastamisel. Kui soole tühjendamine põhjustab probleeme, siis võid tualetis istudes jalgade alla asetada madala pingi, nii et kõverdatud põlved oleksid puusadest kõrgemal – selline asend soodustab soole tühjenemist.

Ära lükka soole või põie tühjendamist edasi, kui tunned vajadust tualetti minna. Varu aega ning tühjenda sool ja põis täielikult.

Taastavad harjutused 

Vaagnapõhjalihased moodustavad väikese aga olulise lihaste grupi, paiknedes sügaval vaagna sisemuses. Need lihased toetavad vaagnapõhja organeid ning osalevad soole ja kusepõie tühjenemisel. Sünnitamise ajal kaasneb nende lihaste venitus, vahel ka kahjustus. Seetõttu on oluline pärast sünnitust alustada vaagnapõhjalihaste harjutustega normaalse lihastoonuse taastamiseks, mis aitab vältida funktsionaalste probleemide (uriinipidamatus, roojapidamatus, põie/soole tühjendamise häired) teket.

Harjutusi tuleb alustada ettevaatlikult, järk-järgult nende intensiivsust ja kestvust suurendades!
Kriteeriumiks harjutuste tegemisel on valu ja ebamugavustunde puudumine ja lahklihahaava paranemine (tavaliselt 10-14 päeva). Niipea kui tunned valu, tuleb harjutused selleks korraks katkestada. Lahkliha III-IV järgu kahjustuse korral peaks alustama nn tunnetusharjutustega ja seejärel jätkama jõuharjutustega.

Vaagnapõhjalihaste tunnetusharjutused
Need ei ole veel venitusharjutused, millega lihaseid tugevamaks muuta, vaid nn tunnetusharjutused, mida sooritades õpid üles leidma ehk tunnetama õigeid lihaseid, mis osalevad kusiti, tupe ja pärasoole sulgemisel ja avamisel.
Lama selili või külili, jalad puusast ja põlvest kõverdatud; selili lamades toeta jalad täistaldadele. Pinguta kergelt lihaseid ümber tupe ja pärasoole ava, kuid lõpeta kohe, kui tunned valu. Hoia lihaseid pingutatuna kuni 3 sekundit, seejärel lõdvesta aeglaselt, puhka 5 sekundit ja korda siis harjutust uuesti. Väldi kaasuvana tekkivat tuharate, reite ja kõhu pingutust. Ära hoia hinge kinni! Korda harjutust päevas mitu korda, kuid katkesta kohe kui tunned lihasväsimust.
Edaspidi soorita kirjeldatud harjutusi erinevates asendites – selili, külili, käpuli, pinguta lihaseid tugevamini ja kauem ning tee kordusi rohkem. Pinguta lihaseid 3 – 6 sekundit, lõdvestu 5 sekundiks ning soorita harjutust 8 -10 korda järjest. Korda harjutuste seeriaid vähemalt 3 korda päevas.

Vaagnapõhjalihaste jõuharjutused
• Hinga sügavalt sisse-välja, väljahingamise lõpus pinguta vaagnapõhjalihaseid nii tugevalt, et tunned päraku ja tupe tõusmist ülespoole. Hoia pingutust lugedes 6-ni (edaspidi järk-järgult kuni 10-ni), lõõgasta 6-7 sek. Korda harjutust 8-12 pingutust lõõgastust 3 korda päevas erinevates asendites, ka istudes ja seistes.
• Pinguta vaagnapõhjalihaseid tugevalt ja siis köhata 2-3 korda, hoia vaagnapõhjalihaste pingutust lugedes 5-ni. Lõõgasta lihased, korda harjutust 5 korda.

Sünnitusjärgsest osakonnast koju kirjutamise järgselt lepitakse kokku ämmaemanda koduvisiit.
Sünnitusjärgne ämmaemanda koduvisiit broneeritakse kõikidele Tartu linnas ja lähiümbruses (30 km raadiuses) elavatele naistele, kes lahkuvad sünnitusjärgsest või neonatoloogia osakonnast.
Lisaks pakuvad ämmaemanda koduvisiiti ka Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Viljandi Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ning Ida-Tallinna Keskhaigla.

E-kirja aadress: imetamine@kliinikum.ee

Vastused saadetakse otse küsijale 3-5 tööpäeva jooksul. Juhul kui mingil põhjusel vastuse edastamine osutub edasitoimetamatuks (nt. viga kontaktis, täis postkast), siis pannakse vastus üles imetamisnõustamise “Vastused” rubriiki.

Küsimuse esitamisel on kindlasti vajalik lisada oma isikukood, kuna olenevalt küsimusest broneeritakse koheselt ka vastuvõtt imetamisnõustajale kohapeal ja/või vormistatakse haigusjuhtum, mis tagab parima edaspidise teenuse ja info kättesaadavuse.

Soovituslik on küsimuse edastamisel lisada oma kontakt telefon, et vajadusel korrektse vastuse andmiseks esitada täiendavaid küsimusi või täpsustada üle e-maili aadress.

Rasedate ettevalmistus rinnaga toitmiseks toimub naistekliiniku perekoolis, kus toimuvad vastava teemalised kontakt- ja videoloengud.

Registreerumine neile toimub kliinikumi naistekliiniku perekooli kodulehel.

Lisainfot videoloengute kohta saate siin

Perekooli koordinaator: Elery Teesalu (elery.teesalu@kliinikum.ee)

Kontakt: 731 9100 (E-R kell 07:30–18:00) üldregistratuur

Lisaks veebipõhilisele imetamisnõustamisele on kliinikumis nõustamise võimalused ka kohapeal. Vastuvõtu pikkus on kuni 60 min.

• Naistekliiniku perekeskus (C-korpus, I korrus, ruum 39 ja 44): ämmaemand-imetamisnõustaja Anne Ilves, Anni Anastasia Pilvar või Jekaterina Kalamees vastuvõtule saab registreeruda üldregistratuuri telefonil.
• Tartu Tervisekeskus (Mõisavahe 34b): ämmaemand – imetamisnõustaja Karolin Köörna vastuvõtule saab registreeruda üldregistratuuri telefonil.

Imetamisnõustamisele saab registreeruda samuti Kliinikumi veebileheküljel: www.kliinikum.ee; ePatsiendis: epatsient.kliinikum.ee: ja digiregistratuuri kaudu: www.digilugu.ee

Last tuleb toita vähemalt 8 korda ööpäevas. Teda tuleb äratada toitmiseks vähemalt iga 3 tunni järel juhul kui laps ise varem söömiseks ei ärka. Esimestel päevadel on oluline äratada last ka öösel iga 3 tunni järel juhul kui ta ise söömiseks varem ei ärka. Regulaarne ööpäevaringne toitmine on oluline piima tootmise käivitumiseks ja aitab ära hoida tugeva piimapaisu. Toitmisel tuleb jälgida õiget imemisvõtet ja asendit. Abi vajadusel või küsimuste korral pöördu alati julgelt oma palati ämmaemanda poole.

Suureks abiks on raamatukesega “Vastsündinu esimesed päevad” tutvumine ja selle täitmine. Raamatukese saate, kas sünnitus- või sünnijärgsesosakonnas. Sinna saate märkida info nii lapse söötmise kohta kui sellega seoses tekkinud küsimused. Kõikidele imetamist puudutavatele küsimustele ja muredele saate vastused oma palati ämmaemandalt.

Edaspidise eduka imetamise eesmärgil antakse murede korral lapsele eelnevalt väljasõõrutatud rinnapiima või lisapiima süstlast või topsist. Lutipudelit kliinikus esimese valikuna ei kasutata.

Kontakt: imetamine@kliinikum.ee

Vastused saadetakse otse küsijale 3–5 tööpäeva jooksul. Juhul kui mingil põhjusel vastuse edastamine osutub edasitoimetamatuks (nt. viga kontaktis, täis postkast), siis pannakse vastus üles imetamisnõustamise “Vastused” rubriiki.

Küsimuse esitamisel on kindlasti vajalik lisada oma isikukood, kuna olenevalt küsimusest broneeritakse koheselt ka vastuvõtt imetamisnõustajale kohapeal ja/või vormistatakse haigusjuhtum, mis tagab parima edaspidise teenuse ja info kättesaadavuse.

Soovituslik on küsimuse edastamisel lisada oma kontakttelefon, et vajadusel korrektse vastuse andmiseks esitada täiendavaid küsimusi või täpsustada üle e-maili aadress.

• Proovitoitmise õnnestumiseks proovige enne nõustamisele tulekut võimalusel last mitte toita 1,5-2 tundi.
• Riietuge mugavalt.
• Nõustamisele tulles võtke endale kaasa veepudel ja lapsele tagavara mähe ning riided.
• Võimalusel võtke kaasa juba eelnevalt kirja pandud küsimused, mured, märkmed, lapse toitmise graafik (soovi korral oma isiklik imetamispadi).