Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine aitab hoida need toimivana (18.11.2026)
18.-24. novembrini tähistatakse ülemaailmset antimikroobse resistentsuse teadlikkuse nädalat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust antimikroobsest resistentsusest, selle põhjustest ja sellega seotud ohtudest inimese tervisele ning pöörata tähelepanu antibiootikumide vastutustundliku kasutamise olulisusele.
Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse juhi, vanemarst-õppejõu dr Piret Mitti sõnul kasutatakse Eestis antibiootikume kõige sagedamini alla 10-aastastel lastel. See ei tähenda aga, et antibiootikumide vajadust tuleks hinnata vaid laste puhul – igas vanuserühmas on oluline kaaluda, kas ravi antibiootikumidega on tõepoolest vajalik.
1. Millal on patsiendi ravis vajalikud antibiootikumid?
Antibiootikumid on ravimid, mis toimivad bakterite, mitte viiruste vastu. Seetõttu ei ravi need grippi, COVID-19 ega teisi viirusinfektsioone, mis võivad põhjustada näiteks nohu, kurguvalu ja köha.
Antibiootikumravi võib olla vajalik näiteks bakteriaalse kopsupõletiku, põiepõletiku, neeruvaagnapõletiku või mõne naha ja pehmete kudede infektsiooni korral. Ravi vajaduse otsustab arst, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldseisundit ning vajaduse korral uuringute ja analüüside tulemusi.
2. Kuidas on viimase 10 aastaga antibiootikumravi põhimõtted või valikud muutunud?
Antibiootikumravi kestused on muutunud lühemaks erinevate haiguste korral. Uuringud on näidanud, et paljude infektsioonide korral piisab lühemast ravikuurist, kui on varasemalt vajalikuks peetud. Näiteks põiepõletiku raviks piisab naistel 3 päevast ning kopsupõletiku puhul, mis ei vaja haiglaravi, on soovitus ravida 5 päeva.
Samuti kasutatakse võimaluse korral üha rohkem suukaudset ravi. Ka tõsisemate infektsioonide korral ei pea patsient tingimata kogu ravikuuri jooksul veeni kaudu antibiootikume saama. Kui patsiendi seisund paraneb ja sobiv suukaudne ravim on olemas, saab sageli veenisisese ravi asendada tablettidega.
3. Kui palju on erinevaid antibiootikume ja kuidas valib arst nende seast sobiva?
Antibiootikume on palju erinevaid ning need toimivad erinevate bakterite vastu ja võivad toimemehhanismilt üksteisest suuresti erineda. Sobiva antibiootikumi valimisel arvestab arst kõigepealt sellega, kus infektsioon paikneb ja kui raske see on. Näiteks kuseteede põletiku, kopsupõletiku ja nahainfektsiooni raviks kasutatakse erinevaid antibiootikume. Arst hindab, milline bakter võiks haiguse põhjustada ja millised antibiootikumid selle vastu tõenäoliselt toimivad. Vajaduse korral võetakse analüüsid, et teha kindlaks haigustekitaja ja selgitada välja, milliste antibiootikumide suhtes see on tundlik.
Antibiootikumi valikut võivad mõjutada näiteks patsiendi vanus, neerude ja maksa töö, varasemad allergilised reaktsioonid, teised haigused ning samaaegselt kasutatavad ravimid. Nii leitakse igale patsiendile ja konkreetsele infektsioonile kõige sobivam ravi.
4. Mis juhtudel antibiootikumravi katkestatakse või muudetakse?
Ravi käigus võib selguda uut infot, mille põhjal arst otsustab antibiootikumi vahetada või selle hoopis lõpetada. Näiteks võib analüüside tulemustest selguda, et haiguse põhjustajaks on viirus mitte bakter. Sellisel juhul ei ole antibiootikumist kasu ja selle tarvitamine tuleb lõpetada. Seega ei kehti alati levinud soovitus, et alustatud antibiootikumikuur tuleb tingimata lõpuni teha. Sellega säästame mikrobiootat ja väldime antibiootikumidele resistentsete bakterite kujunemist.
Kui uuringutega tehakse kindlaks konkreetne bakter ja selle tundlikkus antibiootikumide suhtes, saab arst vajaduse korral esialgse ravi asendada just selle bakteri vastu sobiva, sageli kitsama toimega antibiootikumiga. Kui ravi aga oodatud tulemust ei anna, patsient ei parane või tema seisund halveneb, hindab arst uuesti haiguse põhjust ja ravi sobivust.
Antibiootikumi vahetamine või ravi katkestamine võib osutuda vajalikuks ka kõrvaltoimete, näiteks kõhulahtisuse või allergilise reaktsiooni, korral. Siiski on oluline meeles pidada, et antibiootikumravi muutmise või lõpetamise otsustab arst. Antibiootikumi ei tohi omal algatusel katkestada ega annuseid muuta.
5. Mis on antibiootikumresistentsus ja kuidas see tekib?
Antibiootikumresistentsus tähendab, et bakterid on antibiootikumide suhtes vastupidavad ja ravimid, mis peaksid neid hävitama või nende paljunemist takistama, ei pruugi enam toimida. Mõned bakterid on teatud antibiootikumide suhtes loomupäraselt vastupidavad, teised aga omandavad resistentsuse aja jooksul.
Antibiootikumide liigne ja vale kasutamine kiirendab resistentsuse kujunemist. Laiema toimespektriga antibiootikumi kasutamine ei tähenda tingimata paremat ravi. Kui inimene kasutab antibiootikumi, hävivad tundlikud bakterid, kuid vastupidavad bakterid jäävad ellu ja saavad edasi paljuneda. Nii võivad aja jooksul levida bakterid, mille vastu olemasolevad antibiootikumid enam ei toimi.
Samuti elab inimese organismis miljardeid kasulikke baktereid, mis toetavad tervist. Tarbetu antibiootikumravi võib seda loomulikku tasakaalu häirida. Seetõttu valib arst võimaluse korral just konkreetse infektsiooni raviks sobiva, võimalikult kitsa toimespektriga antibiootikumi. See aitab vähendada resistentsuse kujunemise riski ja säilitada antibiootikumide tõhusust ka tulevikus.
6. Kuidas võib antibiootikumresistentsus mõjutada patsiendi ravi?
Antibiootikumresistentsus muudab infektsioonide ravi keerulisemaks, sest tavapärased antibiootikumid ei pruugi enam toimida. Arst peab leidma teise toimiva ravimi, mis võib olla rohkemate kõrvaltoimetega või mida tuleb manustada veeni kaudu. Ravi võib seetõttu pikeneda, suureneda tüsistuste oht ning kõige raskematel juhtudel ei pruugi tõhusat ravivõimalust enam leiduda.
Antibiootikumi tarvitamisel võivad inimese organismis paljuneda antibiootikumide suhtes vastupidavad bakterid, mis võivad levida edasi näiteks pereliikmetele või teistele haiglapatsientidele. Nii võib ühe inimese antibiootikumide kasutamine muuta infektsioonide ravi keerulisemaks ka teiste jaoks.
7. Milliseid vigu teevad inimesed antibiootikumide tarvitamisel?
Üks levinumaid eksimusi on antibiootikumide kasutamine viirushaiguste korral, kuna antibiootikumid viiruste vastu ei toimi. Samuti ei tohiks kasutada varasemast ravist alles jäänud või teisele inimesele määratud antibiootikume, sest iga infektsioon vajab eraldi hindamist ja sobiva ravimi valimist. Oluline on järgida arsti määratud annust ja raviskeemi.
Ravimi annust ega võtmise sagedust ei tohi ise muuta ning ravi ei tohiks omal algatusel lõpetada ka siis, kui enesetunne on juba parem. Antibiootikume ei tohiks ka igaks juhuks kodus järgmiseks korraks alles hoida ega teistega jagada. Kasutamata jäänud ravimid tuleb viia apteeki ravimijäätmete kogumisse.
8. Milliseid soovitusi jagaksite inimesele, kes vajab antibiootikumravi?
Kasuta antibiootikumi ainult arsti määramisel, täpselt ettekirjutatud annuses ja ravikuuri pikkusega. Kui sümptomid ei leevene või tekitavad tüsistused või kõrvaltoimed, siis võta ühendust oma arstiga.
Lisaks on oluline meelde tuletada, et paljudest infektsioonidest saame hoiduda vaktsineerimise abil. Näiteks aitab gripivastane vaktsineerimine vähendada antibiootikumide tarvitamist viiruste hooajal ning pneumokokivastane vaktsineerimine vähendab pneumokokkinfektsioonide ja nende raskete tüsistuste riski.
Tartu Ülikooli Kliinikum osaleb rahvusvahelises kampaanias „Antibiootikumid. Hoolitse nende eest, et need saaksid hoolitseda meie eest“. Kampaania ühendab vähemalt 60 haiglat 30 Euroopa riigist ning kampaania keskmes on antimikroobse resistentsuse rahvusvaheline sümbol, mille abil juhitakse tähelepanu infektsioonide ennetamisele ja antibiootikumide vastutustundliku kasutamise olulisusele. Ka Kliinikum on ühinenud selle sõnumiga, tuletades meelde, et antibiootikumide tõhususe säilitamine on meie kõigi ühine vastutus.