HPV-nakkus võib aastatega viia vähini, kuid vaktsiin aitab seda ennetada (28.09.2026)

Inimese papilloomiviirus ehk HPV on väga levinud viirus, millega puutub elu jooksul kokku suur osa inimestest. Enamik HPV-nakkusi taandub iseenesest, kuid osa nakkusi võib organismis püsima jääda ning põhjustada aastate jooksul rakumuutusi, mis võivad viia vähini.

HPV ehk inimese papilloomiviirus ei ole üks viirus, vaid ligikaudu 200 viirustüübi rühm. Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna infektsioonhaiguste eriala vanemarst-õppejõu dr Pilleriin Soodla sõnul ei põhjusta suur osa neist tõsiseid haigusi, kuid mõned HPV-tüübid võivad tekitada nahal ja limaskestadel healoomulisi muutusi, näiteks tüükaid ja kondüloome. Kõrge riskiga HPV-tüübid võivad aga põhjustada vähieelseid muutusi ning suurendada mitmete vähivormide tekkeriski.

HPV levib eelkõige lähi- ja seksuaalkontakti kaudu. Maailmas hinnatakse, et elu jooksul puutub HPV-ga kokku umbes 80 protsenti inimestest. Eestis täpset eluaegse nakatumise näitajat ei ole, mistõttu ei saa sama protsenti Eesti elanikkonnale otse üle kanda. „Enamasti saab inimese immuunsüsteem HPV-nakkusest ise jagu – tavaliselt taandub nakkus ühe kuni kahe aasta jooksul ning inimene ei pruugi selle olemasolust üldse teada saada,“ selgitas dr Soodla.

Kõigil juhtudel viirus siiski ei kao ning püsiv HPV-nakkus võib põhjustada rakkudes muutusi. Vähieelsete muutuste kujunemine ja vähini jõudmine võib võtta aastaid või aastakümneid. „Kui immuunsüsteem viirusest jagu ei saa ja HPV jääb organismi püsima, võivad muutused kujuneda vähieelseteks seisunditeks ja lõpuks vähiks,“ selgitas dr Soodla. HPV-ga seostatakse nii emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku- ja peenisevähki ning suu- ja neelupiirkonna vähke. 

Lisaks võivad mõned HPV-tüübid põhjustada kondüloome ehk suguelundite piirkonnas tekkivaid healoomulisi moodustisi. „Me räägime HPV puhul palju vähist, kuid oluline on ka see, et viirus võib põhjustada kondüloome. Need ei ole küll pahaloomulised, kuid võivad olla inimese jaoks väga ebamugavad, mõjutada enesekindlust ja seksuaalelu ning vajada ravi,“ sõnas Kliinikumi vanemarst-õppejõud.

HPV-nakkuse ennetamisel on oluline meede vaktsineerimine, mida soovitatakse teha eelkõige enne seksuaalelu algust, kui inimene ei ole tõenäoliselt veel HPV-ga kokku puutunud. „HPV-vaktsiin toimib kõige paremini enne HPV-ga kokkupuutumist, mistõttu on vaktsineerimise peamine sihtrühm noored. HPV-vastane vaktsineerimine aitab ennetada nii vähieelsete muutuste kui ka mitmete HPV-ga seotud vähivormide teket,“ ütles dr Soodla.

Eestis on HPV-vastane vaktsineerimine nii 12–18-aastastele tüdrukutele kui ka poistele tasuta. Riiklikus immuniseerimiskavas kasutatakse selles vanuserühmas üldjuhul ühte vaktsiinidoosi ning immuunpuudulikkusega 12–18-aastastele on ette nähtud kolme doosiga vaktsineerimiskuur. „Eestis kasutatakse üheksavalentset HPV-vaktsiini Gardasil 9, mis ei kaitse kõigi HPV-tüüpide eest, kuid kaitseb olulise üheksa HPV-tüübi eest. Nende hulgas on kõrge riskiga tüübid, mis põhjustavad suure osa HPV-ga seotud vähkidest, ning tüübid 6 ja 11, mis põhjustavad enamiku suguelundite kondüloomidest,“ selgitas dr Soodla.

Tegemist on rekombinantse vaktsiiniga, mis tähendab, et vaktsiini valmistamiseks ei ole vaja kasutada terviklikku nakkusvõimelist HPV-d. „Üheksavalentse HPV-vaktsiini valmistamisel kasutatakse HPV väliskesta ehk kapsiidi valke tootvat geneetilist infot. Sobivasse rakukultuuri viiakse vastav geen, mille abil hakkavad rakud tootma HPV kapsiidi valku. Need valgud moodustavad viiruselaadseid osakesi, mis sarnanevad väliselt HPV-le, kuid ei sisalda viiruse geneetilist materjali ega ole võimelised nakkust põhjustama,“ kirjeldas dr Soodla.

Lihtsustatult tähendab see, et vaktsiin annab immuunsüsteemile võimaluse õppida ära tundma HPV-le iseloomulikku väliskesta, ilma et inimene puutuks kokku nakkusvõimelise viirusega. „Me ei anna inimesele haigust põhjustavat viirust, vaid näitame immuunsüsteemile viiruse väliskesta sarnast struktuuri. Nii saab organism õppida viirust ära tundma ja sellele kiiremini reageerima,“ ütles dr Soodla.

Kõige tõhusam on HPV vastu vaktsineerida enne seksuaalelu algust, kuid see ei tähenda, et hilisemas eas vaktsineerimisest automaatselt kasu ei oleks. “Vaktsiin ei ravi juba olemasolevat HPV-nakkust, kuid võib kaitsta nende HPV-tüüpide eest, millega inimene ei ole veel kokku puutunud. Inimene võib elu jooksul nakatuda mitme erineva HPV-tüübiga, mistõttu võib vaktsineerimisest olla kasu ka siis, kui inimene on juba seksuaalelu alustanud. 20ndates inimene võib elada veel aastakümneid ning selle aja jooksul puutuda kokku erinevate HPV-tüüpidega.“

Kuna HPV-vastase vaktsineerimise eesmärk ei ole ainult emakakaelavähi ennetamine ja HPV võib põhjustada vähki ka meestel, siis aitab vaktsineerimine vähendada nii poiste endi haigestumisriski kui ka viiruse levikut. „Seetõttu on oluline vaktsineerida nii poisse kui ka tüdrukuid,“ ütles dr Soodla. Kui vaktsineeritute osakaal elanikkonnas on piisavalt suur, väheneb nii ka viiruse ringlus ning see pakub kaudset kaitset ka neile, kes ise ei ole vaktsineeritud.

HPV-vaktsiin on üks vähestest vaktsiinidest, mille abil saab nakkushaigust ennetades vähendada ka vähiriski. „Teine näide on B-hepatiidi vaktsiin, mis aitab ennetada kroonilist B-hepatiidi nakkust ja seeläbi vähendada maksavähi riski. See on huvitav, kuidas saab infektsioonhaiguste ennetamisega tegelikult vähki ennetada,“ sõnas dr Soodla.

Eestis lisandus HPV-vastane vaktsineerimine riiklikku immuniseerimiskavasse 2018. aastal, mil seda hakati pakkuma vaid tüdrukutele. Poistele laienes tasuta vaktsineerimine hiljem ning praegu saavad HPV-vaktsiini tasuta kõik 12–18-aastased noored. Tartu Ülikooli Kliinikumis on võimalik end HPV vastu vaktsineerida etteregistreeritud aegadel L. Puusepa 8 nakkuskabinetis ning elavas järjekorras toimub vaktsineerimine Kliinikumi Kvartali kabinetis. Lisainfot HPV vaktsineerimise kohta saab küsida Kliinikumi tasuta vaktsineerimisinfo telefonilt 731 7200. Samuti on võimalik vaktsineerimine günekoloogilise vastuvõtu käigus.

Kliinikumi Leht