Kliinikumi kriisiõppuse fookuses olid seekord lapsed (23.09.2026)
22. septembril 2026 toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis kriisiõppus Tervex 2026, mille käigus saabus seitsme tunni jooksul haiglasse ligi 80 õppuse kannatanut ning kriisi lahendamisse oli kaasatud ligi 100 Kliinikumi töötajat. Õppuse eesmärk oli harjutada haigla valmisolekut hulgikannatanutega sündmuseks. Seekord oli üheks peamiseks fookuseks laste erakorraline abi.
Õppuse stsenaariumi järgi toimusid traagilised sündmused Luunja perepäeval, kus üheks tegevuseks oli laste ja perede sõit lodjal Suur Sume. Lodjal viibis 54 inimest. Teadmata põhjustel sõitis reisilaev madalikule, mille tulemusel said reisijad vigastada ning osa neist sattus vette. Lisaks puhkes laeva kambüüsis tulekahju ning toimus gaasiplahvatus, mis suurendas veelgi kannatanute arvu. Sündmusele reageerisid Tartu Kiirabi, Päästeamet ja Luunja SAR.
Samal ajal toimus õnnetus Luunja poole sõitva bussiga, milles viibis erinevas vanuses lapsi ja täiskasvanuid. Kuna bussiõnnetus juhtus Tartu lähistel, jõudsid kannatanud haiglasse tunni jooksul ning suhteliselt suure voona. Laevaõnnetuse puhul võtsid lodjalt kannatanute evakueerimine ja transport haiglasse märksa rohkem aega. See andis erakorralise meditsiini osakonnale võimaluse pärast bussiõnnetuses vigastatute vastuvõtmist ja käsitlemist valmistuda järgmise suurema kannatanute voo saabumiseks.
Kannatanute rollis olid tõetruult grimeeritud vabatahtlikud, nende seas ka lapsed, kelle ohutust ja turvalisust jälgisid õppuse vältel mängujuhid. Realistlikud kannatanud võimaldasid ravimeeskondadel harjutada võimalikult elulähedases olukorras nii triaaži, raviotsuseid kui ka patsientide liikumise korraldamist haiglas.
„Kriisiõppuse üks eesmärk oli kontrollida Kliinikumi kui kõige kõrgema etapi raviasutuse valmisolekut võtta vastu ühes tunnis 24 raskelt vigastatud kannatanut,“ selgitas õppuse juht ja Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juht dr Veronika Reinhard. Ta lisas, et vastav võimekus saavutati Kliinikumis kriisiolukorra välja kuulutamise ning lisapersonali kaasamisega – nii nagu Kliinikumi kriisiplaan ette näeb.
Kriisiõppusega samal ajal jätkus ka tavapärane erakorraline ja plaaniline ravitöö. „Selline väljakutse, kus õppus jääb tavatööga samadesse ruumidesse, on Kliinikumis esmakordne. Teisalt on selle läbimängimine oluline, kuna õppus peab olema võimalikult päriselu sarnane. Samuti ei ole kunagi kaasatud õppusesse sellisel määral lapsi,“ rääkis dr Reinhard.
Mõlema sündmuse puhul moodustati erakorralise meditsiini osakonda ning laste erakorralisse vastuvõttu triaažiala ning ravitsoonid. „Raskelt vigastatud patsiendi ravi on kogu haiglat hõlmav meeskonnatöö. Kliinikumis käivitatakse sellistel puhkudel erinevad ravimeeskonnad – valmistuvad nii intensiivravi osakonnad arstide ja õdedega, operatsioonitoad koos personaliga, anestesioloogid, kirurgid, radioloogid ja teised üksused. Õppus näitas, et koostöö Kliinikumi erinevate osakondade vahel töötab hästi ja sujuvalt,“ tunnustas õppuse juht.
Õppuse raames käivitati ka Kliinikumi operatiivstaap, mida juhtis Kliinikumi 5. kliinilise valdkonna juht dr Jaan Sütt. „Staabi ülesanne on omada olukorrast terviklikku ülevaadet, korraldada infovahetust ning juhtida haigla ressursse. See tähendab lisapersonali kaasamist, haigla vastuvõtuvõimekuse hindamist, vajalike varude ja tarvikute olemasolu kontrollimist ning vajadusel ka teiste haiglate kaasamist,“ kirjeldas dr Sütt.
Ta tõi välja, et kriisiõppuse kokkuvõtte alusel täiendatakse ka Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisiplaani. „Kriisivalmidus on pidev protsess, mis tähendab personali järjepidevat koolitamist ja harjutamist ning valmisoleku regulaarset üle kontrollimist, et need päris kriisi toimiksid,“ rõhutas dr Sütt.
Lisainfo
Dr Veronika Reinhard, Veronika.Reinhard@kliinikum.ee, tel: 5331 8380
Dr Jaan Sütt, Jaan.Sytt@kliinikum.ee, tel: 5331 8084
