Dreeni paigaldamine ultraheli kontrolli all
Dreen on peenike toru, mis sisestatakse läbi naha sellesse keha piirkonda, kuhu on kogunenud liigne vedelik. Dreeni kaudu väljutatakse eritis kogumiskotti. Protseduuri teostab radioloog radioloogiaosakonnas ultraheli kabinetis, vajadusel palatis, röntgenläbivalgustus kabinetis või operatsioonitoas. Lastele tehakse protseduur vajadusel üldanesteesias. Protseduur kestab 20−40 minutit.
Näidustused protseduuriks
Astsiit (vesikõht), abstsess (mädakolle), tsüst (vedeliku kogum), hematoom, seroom, pleuraefusioon (vedeliku kogunemine pleuraõõnde), sapipõie põletik, hüdronefroos (vesikottneer), sapipais sapiteedes jm.
Ettevalmistus protseduuriks
Enne protseduuri peab olema tehtud vereanalüüs ja vere hüübivusnäitajad peavad olema normis. 10 päeva enne protseduuri ei tohi tarvitada verdvedeldavaid ravimeid (nt Marevan). Informeerige arsti kui Teil on allergia ravimitele (Lidokaiinile).
Protseduuri kulg
Protseduur teostatakse lamades. Enne dreeni paigaldamist teeb radioloog tuimastussüsti (lokaalanesteetikum lidokaiiniga), et protseduur oleks valutu. Seejärel sisestab radioloog dreeni läbi naha, samal ajal ultraheli andurit nahal hoides ja ekraanil dreeni asetsust jälgides. Kui dreen on paigaldatud, asetab arst dreeni külge vedeliku kogumiskoti ja fikseerib dreeni õmblusega naha külge. Õde puhastab haava piirkonna ja asetab haavasideme ja plaastri.
Pärast protseduuri
Protseduuri järel peaksite Te mõned tunnid lamama. Ambulatoorsetel patsientidel ei ole see alati võimalik, sel juhul on oluline, et Teil oleks kaasas saatja, kes Teie seisundit jälgib ja Teid koju sõidutab.
- Samal päeval peale protseduuri ei ole soovitav teha füüsilist tööd, tõsta raskusi, käia saunas, vannis ja duši all.
- Vajadusel võite võtta valuvaigistit (Paracetamol).
- Astsiidi dreeni ja pleuradreeni paigaldamise järgselt ei ole soovitav päevas väljutada rohkem kui 2 liitrit (üks kogumiskott) vedelikku, võib tekkida vererõhu langus, nõrkus ja pearinglus. Sulgege vahepeal kogumiskoti voolik kraanikesega, klambriga või plaastriga, et peatada vedeliku vool.
- Kogumiskoti ülaservas on avaused, millest saab läbi asetada nööri. Nööri võib siduda ümber keha või -kaela, et dreeni oleks mugavam endaga kaasas kanda.
- Kogumiskotti saate tühjendada tualetis vastavalt vajadusele. Koti purunemisel või ummistumisel tuleb see vahetada.
- Dreeniga liikudes ja magades olge ettevaatlik, et Te dreeni välja ei tõmbaks ega vigastaks.
- Seistes ja käimisel peab kogumiskott paiknema vedelikukogumist allpool.
- Lamades võiks kogumiskoti kinnitada kehatasandist allapoole, voodi külge, aga mitte põrandale.
- Jälgige dreeni vahelüli piirkonda. Kui vahelüli või kogumiskott tuleb dreeni küljest lahti, kinnitage see tagasi dreeni külge.
- Kui dreenist enam eritist ei tule, võtke ühendust arstiga, kes otsustab millal peaks dreeni eemaldama.
Teavitage raviarsti, perearsti või pereõde kui
- tunnete peale protseduuri pearinglust, nõrkust, kõhuvalu, üldist halba enesetunnet või kehatemperatuur tõuseb.
- Haava ümbrus muutub punetavaks, põletikuliseks ja valulikuks.
- Dreeniava piirkonnas haavavedelik lekib läbi plaastri veel 48−72 tundi peale protseduuri või ka peale dreeni eemaldamist. Vajadusel tehakse Teile väike haavaõmblus, et peatada vedeliku leke.
- Dreen on vigastatud või kui dreeni kinnitusniit on katki läinud ja dreen välja tulnud.
- Dreenist ei eritu enam vedelikku.
Dreeni paigaldamise järgne haavahooldus
Hoidke haav puhta ja kuivana, et vältida haavainfektsiooni teket. Vahetage haavasidet/plaastrit vastavalt vajadusele, vähemalt 2 korda nädalas. Vahetage side/plaaster koheselt, kui see on haavaeritisest märgunud, määrdunud või haavalt lahti tulnud. Vajadusel võtke ühendust perearsti, raviarsti või -õega.
- Peske käed enne haavasideme vahetust.
- Peale sideme/plaastri eemaldamist puhastage dreeniava naha ümbrus õrnalt antiseptikumiga (nt Cutasept) ja steriilsete marlitupsudega.
- Kui haava piirkond on kuivanud, asetage dreeniava ümber uus steriilne marlilapp ja kinnitage see õhukese plaastriga.
- Fikseerige dreen plaastriga keha külge horisontaalsuunas, et seda mitte kogemata venitada. Jälgige, et dreen ei jääks keerdu ja oleks sellises asendis, et saaksite ennast mugavalt riietada (püksivärvli piirkond).
- Saunas ja vannis käimine ning ujumine ei ole soovitatavad seni kuni Teil on dreen.
- Te võite käia duši all 48 tundi peale dreeni paigaldamist, kuid peate hoidma haava ümbruse kuivana. Enne duši alla minekut katke haavaside/plaaster kilega ja kleepsuga. Pärast duši all käimist kuivatage ja desinfitseerige dreeniümbruse nahk antiseptikumiga ja asetage peale uus haavaside ja plaaster.
- Vajalikud vahendid saate osta apteegist käsimüügist (antiseptikum, marlitupsud, vatipulgad, marlilapid, õhuke lai plaaster, vedeliku kogumiskott). Kui Te ei tea täpselt milliseid vahendeid osta, küsige nõu apteekrilt.
Koostaja: radioloogiaosakonna radioloogiatehnik Marit Ustav
2018