Südameklapi kateetrikaudne paigaldamine

Kateetrikaudne aordiklapi paigaldamine (Transcatheter Aortic Valve Implantation, TAVI) on minimaal­selt invasiivne protseduur, mille käigus viiakse uus bioloogiline klapiprotees südamesse peene kateetri abil, enamasti reiearteri kaudu. Uus klapp asetatakse kahjustunud klapi sisse ilma vana eemaldamata. Protseduur tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega – patsient on ärkvel, kuid ei tunne valu. See protseduur võimaldab taastada normaalse verevoolu südames ning parandab elukvaliteeti eakatel ja kaasuvate haigustega patsientidel, kelle jaoks avatud südameoperatsioon oleks liialt riskantne. 

Aordiklapp asub südame vasaku vatsakese ja keha suurima veresoone, aordi, vahel ning tagab hapnikurikka vere voolu kogu kehasse. Ahenemise (stenoosi) korral klapp ei avane ega sulgu korralikult ja vere liikumine aorti on takistatud. See võib põhjustada väsimust, hingamisraskusi, rindkerevalu, pearinglust ning viia südamepuudulikkuse või äkksurmani kui seisund jääb ravita.

Harvem asendatakse kateetri kaudu mitraalklapp, mis asub vasaku koja ja vatsakese vahel ning tagab vere ühesuunalise voolu. Kui mitraalklapp ei sulgu täielikult (regurgitatsioon ehk puudulikkus), voolab osa verest tagasi; kui klapp on ahenenud (stenoos), siis kitseneb või blokeerub klapi ava ja verevool on takistatud. See võib kaasa tuua tüsistused, nagu kodade virvendusarütmia, kopsuhüpertensioon ja südamepuudulikkus.

PROTSEDUURIKS ETTEVALMISTUMINE KODUS

  • Külastage hambaarsti, sest suuõõne põletikukolded võivad bakterite leviku tõttu sattuda vereringesse ja põhjustada südames eluohtlikku põletikku (endokardiit).
  • Hoidke vererõhk ja veresuhkru tase võimalikult stabiilsena. Halvasti kontrollitud diabeet suurendab tüsistuste riski, sh haavainfektsioonide, neerutalitluse languse ning pikema haiglas viibimise tõenäosust.
  • Loobuge suitsetamisest. Suitsetamine ja e-sigarettide kasutamine vähendavad vere hapnikusisaldust, kahjustavad kopsude ja veresoonte tööd ning aeglustavad haavade paranemist, suurendades infektsioonide ja kopsutüsistuste riski. Soovitame loobuda vähemalt 4 nädalat varem. Vajadusel võib kasutada nikotiiniplaastreid, mis on protseduuri seisukohalt ohutumad kui suitsetamine.
  • Palume ihukarvu ise mitte raseerida. Protseduuri hommikul eemaldab õde karvad spetsiaalse karvalõikuriga, et ennetada mikrohaavade teket ja vähendada infektsiooniriski.
  • Palume eemaldada sõrmeküüntelt küünelakk ning geelküüned, et tagada vere hapnikusisalduse täpne mõõtmine. Sõrmused, sh abielusõrmus, palume jätta koju.
  • Palume Teil haiglasse tulla tervena, ilma ülemiste hingamisteede infektsioonide, krooniliste haiguste ägenemise ja nahapõletiketa. See aitab tagada protseduuri ohutu ja sujuva kulgemise.

Ravimite kasutamine kodus enne protseduuri 

  • Palume lõpetage verd vedeldavate ravimite tarvitamine vastavalt ravipersonali juhistele: Lixiana/edoksabaan, Plavix/klopidogreel, Brilique/tikagreloor, Marevan/varfariin, Eliquis/apiksabaan, Xarelto/rivaroksabaan – need suurendavad operatsioonil verejooksu riski.
  • Teisi ravimeid võtke vastavalt enda raviskeemile. Ravimitega seotud küsimuste korral võtke ühendust telefonidel: 731 8432 või 731 8433.

Haiglasse võtke kaasa:

  • igapäevaselt tarvitatavad ravimid originaalpakendis; diabeetikutel insuliinisüstlad, astmaatikutel inhalaatorid ja suitsetajatel nikotiiniplaastrid;
  • vajaminevad abivahendid: kuuldeaparaat, C-PAP aparaat, jalutuskepp;
  • isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass);
  • isiklikud hügieenitarbed (hambahari, hambapasta, soovi korral šampoon);
  • kerged ja libisemiskindlad sussid, soovi korral pidžaama või hommikumantel;
  • telefon, laadija ja kõrvaklapid, et mitte segada teisi patsiente.

Haiglasse saabumine

  • Tulge haiglasse ettenähtud kuupäeva hommikul ajavahemikus kell 8–10 ning suunduge üleriietes osakonda. Soovitame, et Teid saadaks lähedane või saatja. Vajadusel saab fuajeest võtta ratastooli.
  • Haiglasse tulles pöörduge esmalt registratuuri (sissepääs N. Lunini tänava pool), kust Teid juhatatakse kardiokirurgia osakonda J-korpuse III korrusel.
  • Olge hommikul söömata, ravimid (v.a ülal nimetatud) võtke veega. Suhkruhaiguse korral sööge hommikul mõõdukalt ja võtke ravimid tavalise skeemi järgi.
  • Haiglas viibite keskmiselt 7 päeva, raviperioodi pikkus võib varieeruda sõltuvalt paranemise kiirusest.
  • Palume kaasa mitte võtta suuri rahasummasid ega väärisesemeid. 
  • Haiglas on suitsetamine ja alkoholi tarvitamine keelatud. 
  • Osakonna patsientidel on võimalik külastada II korrusel asuvat kohvikut ja I korrusel asuvat R-kioskit; patsientide kasutada on osakonna puhkeruumi külmkapp ja veekeetja.
  • Kardiokirurgia osakonna palatid on kahekohalised. 
  • Tartu Ülikooli Kliinikumis on voodipäevatasu 5 eurot, mis tuleb tasuda maksimaalselt 10 haiglaravil oldud päeva eest.
  • Kui Teil tekib küsimusi või Te ei saa määratud kuupäeval haiglasse tulla, palume helistada telefonidel 731 8432 või 731 8433.

Info lähedastele

  • Vahetult pärast protseduuri saab patsiendi seisundi kohta teavet intensiivravipalati telefonil 731 8434. Dokumente täites palume määrata üks kontaktisik, kes vahendab teavet haigla ning teiste pereliikmete ja tuttavate vahel. Intensiivravipalati külastused tuleb eelnevalt kokku leppida personaliga samal telefoninumbril. Palume intensiivravipalatisse lilli mitte tuua, mobiiltelefon hoida hääletul režiimil.
  • Soovitatav külastusaeg on E-R 14–19 ja L-P 10–17. Külastajatel palume üleriided jätta riidehoidu (avatud E–R 7–19, L–P 9–18). Kui lähedane viibib üldpalatis, saab tema seisundi kohta infot valveõelt telefonil 731 8433.

PROTSEDUURI EELNE JA JÄRGNE PERIOOD HAIGLAS

Protseduurile eelneval päeval haiglas

  • Osakonda saabudes palub õde Teil täita ja allkirjastada vajalikud dokumendid (sh anesteesiaeelne küsitlusleht Teie tervislike andmete kohta) ning teostatakse vajalikud uuringud: vereanalüüsid, EKG, eluliste näitajate mõõtmine, röntgen. Arst selgitab Teile protseduuriga seotud üksikasju ja vastab Teie küsimustele. 
  • Võite süüa ja juua tavapäraselt.
  • Teie isiklikud esemed, sh väärtasjad, registreeritakse ning hoiustatakse seifis ja lukustatavas hoiuruumis. Üldpalatisse saabudes need tagastatakse Teile.
  • Enne protseduuri tühjendage soolestik, sest protseduurijärgne voodirežiim ja ravimid aeglustavad soolte tööd. Vajadusel antakse lahtistit.
  • Enne magamaminekut peske keha ja pea antibakteriaalse seebiga, seejärel riietuge haigla pidžaamasse ilma aluspesuta. Vajadusel antakse unerohtu.

Enne protseduuri

  • Palume ärgata 6.45 ja minna duši alla, vajadusel äratab Teid õde. Kui olete järjekorras teine, minge pesema kell 8.30. Peske keha antibakteriaalse seebiga (pead hommikul ei pese), pange selga puhas pidžaama ilma aluspesuta ja peske hambad.
  • Eemaldage ehted, kontaktläätsed ja hambaproteesid. Proteesid pange karpi ja jätke öökapile. Ärge kasutage kreeme ega kosmeetikat. Lülitage telefon välja ja pange kotti.
  • Protseduuri hommikul ei tohi võimalike narkoositüsistuste vältimiseks süüa, juua, närida närimiskummi ega suitsetada. Vajalikud ravimid annab õde lonksu veega.
  • Teil raseeritakse vajalik piirkond ja seejärel sõidutatakse Teid angiograafiatuppa.

Protseduur

  • TAVI protseduur kestab tavaliselt u 1–2 tundi. Protseduuri ajal olete üldjuhul ärkvel, kuid Teile manustatakse veeni kaudu rahustavaid ja valuvaigistavaid ravimeid. Kateetri sisestuskoht (enamasti reiearter kubeme piirkonnas) tuimestatakse lokaalselt, mistõttu Te ei tunne valu. Võimalik on kerge surve- või ebamugavustunne. Protseduuri käigus südamesse viidud kateeter ega klapi paigaldus ise ei põhjusta valu, kuna südame sisekihis puuduvad valutundlikud närvid.
  • Angiograafiameeskond jälgib kogu protseduuri vältel pidevalt Teie vererõhku, pulssi ja vere hapnikusisaldust. 
  • Südameklapi protseduurid võivad kaasa tuua teatud riske, nt veresoonte vigastuse, südame rütmihäired, vajaduse südamestimulaatori paigaldamiseks või insuldi.

Pärast protseduuri

  • Pärast protseduuri viiakse Teid kardiokirurgia jälgimispalatisse, kus viibite lamavas asendis järgmise hommikuni. Seal jälgitakse Teie üldseisundit, vererõhku, südamerütmi ning võimalikku verejooksu torkekohtadest, kuna kateeter sisestati suure veresoone kaudu (enamasti reiearterisse). Esimesed 3-6 tundi pärast protseduuri hoitakse torkekohtadel survesidet, mis aitab sulgeda arterit, vähendada verejooksuriski ning ennetada verevalumit ja pseudoaneurüsmi. 
  • Jalad peaksid olema sirged. Eriti oluline on, et puus ja põlv ei oleks painutatud. Kui tunnete ebamugavust, aitab personal kehaasendit kohendada ilma jalgu painutamata. 
  • Torkekoha piirkonda võib tekkida kerge verevalum või turse, see on normaalne ja möödub tavaliselt iseenesest. Valulikkus või hellus kubemes on ootuspärane, vajadusel küsige valuvaigisteid. Tugevast valust või pingest kubemes teavitage kohe personali. 
  • Kui seisund on stabiilne, viiakse Teid järgmisel päeval edasi üldpalatisse, kus saate tõusta ja alustada liikumist vastavalt õe juhendamisele. Haavu seotakse haiglas üle päeva. Sõltuvalt seisundist võite õe loal enne sidumist duši all käia.
  • Vähene liikumine ja tugevatoimelised valuvaigistid võivad põhjustada kõhukinnisust. Vajadusel küsige õelt sobivat lahtistit.
  • Haiglas viibite pärast protseduuri umbes 5 päeva, sõltuvalt paranemisest. Raviarst lubab Teid koju kui vereanalüüsid on korras, haavad paranevad hästi, liigute iseseisvalt ja üldine enesetunne on hea. Enne kojuminekut selgitab arst edasist ravimite tarvitamist ning õde annab juhised haavahoolduseks. Saate kaasa vajalikud dokumendid.  
  • Palume kutsuda lähedane või saatja Teile palatisse vastu, et tagada turvaline kojuminek. Pärast protseduuri ei ole soovitatav ühe kuu jooksul raskusi kanda, sest kateeter sisestati suure veresoone kaudu ning füüsiline pingutus võib põhjustada verejooksu ja häirida haava paranemist. Soovitatav on, et pärast haiglast lahkumist oleks Teil esialgu keegi kodus abiks.

Info lähedastele

Vahetult pärast protseduuri saab patsiendi seisundi kohta teavet intensiivravipalati telefonil 731 8434. Dokumente täites palume määrata üks kontaktisik, kes vahendab teavet haigla ning teiste pereliikmete ja tuttavate vahel. Intensiivravipalati külastused tuleb eelnevalt kokku leppida personaliga samal telefoninumbril. Palume intensiivravipalatisse lilli mitte tuua, mobiiltelefon hoida hääletul režiimil. Soovitatav külastusaeg on E-R 14–19 ja L-P 10–17. Külastajatel palume üleriided jätta riidehoidu (avatud E–R 7–19, L–P 9–18). Kui lähedane viibib üldpalatis, saab tema seisundi kohta infot valveõelt telefonil 731 8433.

PROTSEDUURI JÄRGNE PERIOOD KODUS

  • Esimestel päevadel võib esineda väsimust, kerget valu või ebamugavust kubemes. Tõuske voodist rahulikult ja vältige järske liigutusi.
  • Öösiti, eriti külili lamades, võite tunda oma südamelööke tugevamalt kui varem. See on normaalne – uus klapp töötab aktiivselt ja süda võib mõnda aega tunduda „valjemana“. Tavaliselt see tunne kaob aja jooksul. 
  • Läbitud protseduur võib mõjutada ka Teie emotsionaalset enesetunnet. On normaalne tunda väsimust või kurnatust, ärevust või meeleolu kõikumisi, muret tervise ja tuleviku pärast. Need tunded on osa taastumisprotsessist ja tavaliselt mööduvad aja jooksul. Rääkige oma tunnetest lähedaste või sõpradega – jagamine aitab leevendada pinget. Kui tunnete pikemaajaliselt kurvameelsust, huvi kadumist või uneprobleeme, rääkige oma perearstiga, kes vajadusel suunab Teid vaimse tervise spetsialisti juurde. 
  • Võimalusel osalege südame taastusravis, sest see aitab juhendatud keskkonnas parandada südame vastupidavust, arendada lihasjõudu, tasakaalu ja kõnnivõimet; ennetada kukkumisi ning suurendada iseseisvust igapäevatoimingutes.
  • Täielikuks taastumiseks kulub enamasti 6–10 nädalat, mille ajal süda kohaneb uue klapiga, haavad paranevad, lihasjõud taastub, Te kohanete ravimitega.
  • Vältige 4 nädala jooksul raskuste tõstmist (nt poekotid, veekanistrid); tõmbamist ja pingutavaid kodutöid (aiatööd, tolmuimejaga koristamine); ujumist, tantsimist ja rattasõitu; väljas kõndimist väga kuuma või külma ilmaga.
  • Tarbige piisavalt vedelikku, sööge valgu- ja kiudaineterikast toitu (nt täisteratooted, köögiviljad), liikudes järk‑järguliselt rohkem. Kui tekib kõhukinnisus (mis võib tekkida vähese liikumise ja valuvaigistite tõttu), küsige apteegist lahtistit.

Haavade hooldus

  • Peske end kodus voolava vee all. Duši all eemaldage haavadelt plaastrid, ärge laske veejuga otse haavadele, ärge kasutage seepi. Kuivatage haavad puhta rätikuga tupsutades. Infektsiooniohu tõttu ei tohi minna vanni, basseini ega sauna enne kui haavad on täielikult paranenud. 
  • Ärge eemaldage ise koorikuid ega hõõruge haava piirkonda.
  • Kuni haavade täieliku paranemiseni puhastage neid üle päeva antiseptikumiga, mis ei ärrita ning katke steriilse plaastriga. 
  • Kui haavadelt on koorik eemaldunud, on nad paranenud ja plaastrit ei ole vaja. 
  • Kreemi ja talki ärge haavadele kandke, kuni need on paranenud. 
  • Haaval võib esinda kerge punetus ja turse, verevalumid ümber haava, väike kogus selget või kollakat eritist, mõõdukas hellus torkekohas, see on normaalne.

Ravimite tarvitamine

Järgige täpselt raviarsti määratud raviskeemi, mis on kirjas Teie haigla epikriisis. Kui Teil tekib küsimusi ravimite võtmise kohta või ilmnevad kõrvaltoimed, pöörduge kohe kardioloogi või perearsti poole. Hoidke raviskeem nähtaval kohal. Ärge muutke ise ravimi annuseid ega lõpetage ravimite võtmist ilma arsti loata.

Füüsiline aktiivsus

  • Üldise lihasjõu ja liikumisvõime taastumine eeldab regulaarset liikumist ja taastusravi. Kui tunnete end kodus kõndides mugavalt, tehke kergemaid majapidamistöid: nõude pesemine, tolmu pühkimine, kerge rohimine. Tegevused ei tohiks tekitada tugevat hingeldust – vajadusel puhake.
  • Trepist käimist või kallakust üles kõndimist alustage rahulikult. Väike hingeldus on normaalne ja paraneb füüsilise vormi taastudes. 
  • Liikumine, eriti kõndimine, aitab teie kehal taastuda. See parandab vereringet, tugevdab lihaseid, toetab südame tööd ja vähendab tüsistuste riski, näiteks trombide teket ning aitab  taastada tavapärast jõudlust.
  • Soovitame jalutada iga päev. Alustage rahulikult, näiteks 5-10 minutilise jalutuskäiguga tasasel pinnal. Füüsilist koormust suurendage järk-järgult, vastavalt enesetundele. Kui liikumine on Teile keeruline, tehke nii palju kui jõuate. 

Suuhügieen

Pöörake suurt tähelepanu hammaste hügieenile ja külastage kord aastas hambaarsti. Teavitage oma hambaarsti, et Teil on vahetatud südameklapp, sest Te vajate enne hambaravi antibiootikume. Suus olevad bakterid võivad igemete kaudu sattuda vereringesse ja nakatada südamekudet ning -klappe, tekitades südames ohtlikku põletikku (endokardiit). 

Reisimine

  • Autorooli võite istuda siis kui hindate enda enesetunde selle jaoks sobivaks. 
  • Lennureisi planeerides pidage nõu oma raviarstiga, teoreetiliselt on see lubatud nädal pärast protseduuri, kuid soovitav on oodata 4-6 nädalat, et vältida veresoonte tüsistusi ja tagada üldseisundi stabiliseerumine. Veenduge, et Teil oleks kehtiv reisikindlustus, mis katab ka südameprotseduuriga seotud terviseriskid. Uus klapp ei pane turvakontrollis metallidetektorit tööle ja see ei kahjusta klapiproteesi. Lennukis kandke trombiriski tõttu kompressioonpõlvikuid, tarbige piisavalt vedelikku ja liikuge regulaarselt salongis.
  • Pikemate vahemaade läbimisel auto või rongiga on trombiriski tõttu oluline iga 1-2 tunni järel ennast sirutada ja kõndida ning kanda kompressioonpõlvikuid.

Kui Teil tekivad protseduuri järgselt järgmised sümptomid, helistage 112 ja andke teada, et Teil oli südameklapi kateetrikaudse paigaldamise protseduur (lisage protseduuri kuupäev):

  • insuldi tunnused: järsku tekkiv ühe näopoole osaline halvatus, ühe käe osaline halvatus, kõnehäire, järsku tekkiv tuimus või sipelgate jooksmise tunne ühes kehapooles; järsu algusega tugev peavalu; neelamis- või nägemishäire, tasakaaluhäire, äkiline segadus (ei mõista räägitut), raskused rääkimisel. 
  • infarkti tunnused: valu rinnus, peapööritus, minestustunne, nägemise ähmastumine, iiveldus ja oksendamine, valu või pigistustunne seljas, lõuas, kõhus, õlas või käes, süvenev õhupuudus ja hingeldus.
  • uus või järsku muutunud südame rütmihäire;
  • verejooks haavast või kiiresti suurenev verevalum haava piirkonnas – kui kubeme piirkond hakkab veritsema, suruge sellele tugevalt ja hoidke jalg sirgelt;
  • naha värvimuutus (punane, lilla, tumepruun, must); valu või turse sääres, põlves, reies või kubemes.

Kui Teil tekivad protseduuri järgselt järgmised sümptomid, võtke ühendust perearstiga:

  • haavad on rohkem paistes kui haiglast lahkudes, haava piirkonnas on kõva ja valulik muhk (hernetera suurune on normaalne);
  • haavade suurenenud valu, turse, punetus või halva lõhnaga haavaeritis;
  • palavik ja külmavärinad;
  • pahkluude ja jalgade turse, 
  • äkiline kaalutõus.

Lisainfo: Südameoperatsioon, Südamehaige toitumine
 
Südamekliinik, kardiokirurgia osakond
L. Puusepa 8, Tartu, III korrus, J-korpus
Arstide tuba 731 8432
Valveõed 731 8433
Intensiivravi 731 8434
 
Koostaja: kardiokirurgia osakond
2025