Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla panid aluse ühisele meditsiinivõrgustikule (20.11.2026)
20. novembril 2026 allkirjastasid Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöölepingu, et ühiselt arendada patsiendile pakutavat arstiabi, kindlustada valdkonna järelkasvu ning edendada tipptasemel teadus- ja arendustegevust.
Kvaliteetse ja jätkusuutliku arstiabi osutamine piirkondlikes haiglates eeldab üha tihedamat koostööd nii ravis, teadus- ja arendustegevuses kui ka tulevaste arstide koolitamisel. Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöölepe tugineb ühisele arusaamale, et meditsiini pikaajalise arengu nimel tuleb senisest paremini ühendada kolme asutuse teadmised, kogemused ja ressursid.
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser rõhutas, et rahvusülikoolina lasub Tartu Ülikoolil ainuvastutus arstiõppe ja arstiteaduse arendamise eest Eestis. „Oma ülesande täitmiseks vajab ülikool partneriks tugevaid raviasutusi, kelle kliiniline praktika ja mitmekesine patsientuur on arstide väljaõppe ja teadustöö asendamatu alus. Pole kahtlust, et kolmepoolne koostöölepe tähistab uut etappi Eesti akadeemilise meditsiini arengus,“ lisas Toomas Asser.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on Eesti-suuruses riigis hea koostöö eriti tähtis. „Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum saavad toetuda sajanditepikkusele ravi-, õppe- ja teadustöö traditsioonile. Sõlmitav lepe loob aluse üle-eestilise meditsiinivõrgustiku arendamiseks koos Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga ning jätab võimaluse kaasata edaspidi ka teisi partnereid. Koostöö eesmärk on tagada, et patsiendid saavad parimat ravi ja Eestis jätkub ka tulevikus hästi ettevalmistatud tervishoiutöötajaid,“ ütles Priit Perens.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Jarno Habicht toonitas samuti ühise meditsiinivõrgustiku pikaajalist tähtsust. „Tartu Ülikooli ülesanne Eestis hea haridusega arstkonna ja ka laiemas mõistes tervisevaldkonna spetsialistide järjekestvuse tagajana on ainukordne ning on üsna loomulik, et koostöö on parima tulemuse võti. Väikeses riigis peame olema eriti nutikad olemasolevate võimaluste ja ressursside kasutamisel. Mul on hea meel ühise mõistmise üle, et meie omavahelise koostöö tihendamine loob patsientidele parimaid tulemusi,“ ütles Jarno Habicht.
Leppega luuakse osalisi koondav koostöökoda, mis hakkab kavandama ühist tegevust. Esiteks keskendutakse kolmepoolses koostöös patsientide ravi arendamisele ja ühtsete kvaliteedistandardite kokkuleppimisele. Eriti hoolikalt tuleb raviteekonnad läbi mõelda valdkondades, kus haigusjuhtude arv ja seetõttu ka arvestatavat kogemust omavate spetsialistide arv Eestis on väike: patsiendile parima tulemuse tagamiseks on vaja jagada teadmisi ja teha koostööd. Selleks moodustatakse ühised erialapõhised töörühmad, mis aitavad kavandada erialade arengut, jagada teadmisi ja kogemusi ning soodustada parimate ravipraktikate ühtset rakendamist.
Teine keskne eesmärk on kindlustada kliiniliste erialade järelkasv, sh akadeemiline järelkasv. Koostöö kahe suurhaiglaga võimaldab ülikoolil kaasata õppe- ja teadustöösse rohkem kliinilise kogemusega spetsialiste ning luua paremad eeldused uue põlvkonna õppejõudude ja teadlaste kujunemiseks. Meditsiiniteaduste kiire arenguga kaasas käia on katsumus nii õppejõududele kui ka praktiseerivatele arstidele – tihe koostöö suurhaiglatega loob eeldused tulevaste arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide jätkuva kõrgetasemelise väljaõppe tagamiseks. Seejuures aitab ühiste teadusprojektide ja kliiniliste uuringute elluviimine kaasa innovatsiooni arengule, et uued teadmised ja ravivõimalused jõuaksid haiglates kiiremini igapäevasesse ravitöösse.
Koostööleppe pikaajaline siht on toetada Tartu Ülikooli meditsiinivõrgustiku kujunemist, ühendades ülikooli akadeemilise pädevuse suurhaiglate kliinilise praktikaga.
Lisainfo
Priit Perens, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees
Priit.Perens@kliinikum.ee