Tehisintellekt aitas Tartu Ülikooli Kliinikumis avastada neljal patsiendil märkamata jäänud neerukasvaja (26.08.2026)
Tartu Ülikooli Kliinikum testis kuus kuud radioloogide tavapärase töövoo kõrval maailma esimest kliinilise kasutusloaga ning tehisintellektil põhinevat neeruvähi tuvastamise tööriista BMVision Kidney. Testimisel tuvastas tehisintellekt neli maliigsuse tunnustega kollet neerudes, mis olid radioloogidele märkamata jäänud. Avastus ei muuda ainult nelja patsiendi elu, vaid toob Eesti meditsiiniliste tarkvarade arendamisel maailmakaardile.
Better Medicine on Eesti tervisetehnoloogia ettevõte, mis arendab vähituvastuse ja -diagnostika tööriistu. Nende portfooliosse kuulub tehisintellektil põhinev BMVision Kidney tööriist, mis on maailma esimene ning seni ainus kliinilise kasutusloaga abikäsi radioloogidele neeruvähi tuvastamisel.
Tartu Ülikooli Kliinikum kasutas BMVision Kidney tehnoloogiat kuus kuud paralleelselt radioloogide tavapärase töövooga.
Poole aasta jooksul analüüsiti 4276 patsiendi kõhuõõne kompuutertomograafia uuringut, millest esialgsete tulemuste põhjal tuvastas tehisintellekt 171 juhul võimaliku maliigsuse tunnustega leidu. Neljal juhul neist juhtis tehisintellekt tähelepanu kolletele neerus, mida uuringu esmasel hindamisel ei olnud tuvastatud ega radioloogi raportis kirjeldatud.
Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku juhi professor Pilvi Ilvese sõnul avastatakse neeruvähk sageli juhuleiuna uuringutel, mis on tehtud mõnel muul põhjusel. „Kui patsient satub haiglasse näiteks traumaga, hindab radioloog kompuutertomograafia uuringut tervikuna, mitte ainult konkreetset vigastust. Sellises erakorralises olukorras annab lisakindlust teadmine, et radioloogi kõrval töötab tehisintellektil põhinev abivahend, mis analüüsib uuringut täiendava silmapaarina ja juhib tähelepanu võimalikele kasvajalistele leidudele,“ ütles Ilves.
Tänavu avaldatud Tervise Arengu Instituudi vähiraport tõi välja, et vähi esmajuhtude arv on pikemat aega kasvanud ulatudes 2023. aastal 9835 uue vähijuhtumini.
Better Medicine juhi Priit Salumaa hinnangul kinnitab vähijuhtude arvu kasv vajadust panustada senisest enam lahendustesse, mis aitavad kasvajaid varakult avastada. “Me ei mõõda BMVision Kidney edu üksnes tehnoloogia täpsuse ja panusega radioloogide tööle, vaid ka patsientide arvuga, kelle diagnoosimist ning raviteekonda oleme otseselt mõjutanud. Kuigi iga vähijuhtumi kulg ja ravi on erinev, siis teadmine, et me oleme aidanud neljal patsiendil diagnoosida vähk varases staadiumis, mil üldiselt elulemus on kõrge ning ravikulg kergem, on väga innustav.”
Vähiraport juhib tähelepanu, et sageli jõutakse vähi diagnoosimiseni alles siis, kui see on juba levinud algkoldest kaugemale. 2023. aasta statistika näitab, et 31% juhtudel oli kasvaja diagnoosimise hetkel jõudnud juba kaugmetaasi faasi, kus ravikulg on raske ning prognoositav eluiga lühike.
“Oleme Tervisekassa Innovatsioonitoetuse abil loonud majandusmudeli, et selgitada välja neeruvähi ravikulud tulenevalt selle arengustaadiumist. Selgus, et kui varases faasis avastatud neeruvähi ravikulud on hinnanguliselt 7300 eurot, siis hilises staadiumis juba kuni 109 000 eurot. Ning muidugi hindamatu mõju patsiendile ja tema lähedastele,” sõnab Salumaa ja lisab, et Better Medicine ambitsioon on jätkata vähituvastuse ja -diagnostika tööriistade väljaarendamisega, et jõuda lahenduseni, mis suudaks tulevikus analüüsida kogu kõhuõõnt tervikuna.
“Uue maailmatasemel vähidiagnostika seadmete arendamiseks on vaja seda kliinilises töös katsetada, et leida uues tehnoloogilises seadmes võimalikke nõrku kohti, anda sellekohast tagasisidet edasiseks arenduseks ja tehnoloogilise seadme parendamiseks. Uue tehnoloogia katsetamine Tartu Ülikooli Kliinikumis aga aitab pakkuda patsientidele parema kvaliteediga teenust tehnoloogia abil,“ lausus professor Pilvi Ilves.
Better Medicine koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga kavatseb neeruvähki tuvastava AI-mudeli testimist jätkata. Esmalt tuleb lõpuni viia testperioodil tehtud uuringute analüüs, et hinnata veelgi põhjalikumalt tehisintellekti tulemuslikkust. Kuna üsna pea uuendab ettevõte ka oma neeruvähki tuvastava AI-mudeli versiooni, soovitakse sama test korrata ka uue, parendatud mudeliga. Tehtud töö tulemused loodetakse koos Tartu Ülikooli Kliinikumiga avaldada teadusartiklis.
Lisainfo:
Prof Pilvi Ilves, Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku juht