Dr Kadri Eerik kaitses doktoritööd (29.06.2026)
8. juunil 2026 kaitses südamekliiniku arst-resident Kadri Eerikfilosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Effects of remote ischaemic preconditioning on functional capacity and vascular and biochemical-metabolic biomarkers in patients with lower extremity artery disease” („Kaugisheemilise eelkohastamise mõju funktsionaalsele võimekusele, vaskulaarsetele ja biokeemilis-metaboolsetele biomarkeritele alajäseme arterite haigusega patsientidel”).
Juhendajad: vasoloogia professor Jaak Kals (dr. med., TÜ kliinilise meditsiini instituudi kirurgiakliinik), kardioloogia professor Jaan Eha (teaduste doktor (meditsiin), TÜ kliinilise meditsiini instituudi südamekliinik), kardioloogia teadur Teele Kasepalu (PhD (arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituudi südamekliinik) ja statistilise genoomika teadur Mart Kals (PhD (matemaatiline statistika), TÜ genoomika instituudi Eesti geenivaramu teaduskeskus).
Oponent: professor Anders Gottsäter (MD, PhD), Lundi Ülikool, Rootsi.
Kokkuvõte
Alajäseme arterite haigus on ateroskleroosi üks pahaloomulisemaid väljendusvorme, mille korral alajäsemete arterite ahenemine või sulgus põhjustab jala verevarustuse häireid. Selle üheks levinumaks väljendusvormiks on vahelduv lonkamine – kõndimisel tekkiv jalavalu, mis sunnib inimest peatuma ja piirab igapäevast liikumist. Haigus langetab oluliselt elukvaliteeti ja sellega kaasneb suur haigestumus ja suremus teistesse südame-veresoonkonna haigustesse.
Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, kas uudne ja mitteinvasiivne ravimeetod kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) võib aidata vahelduva lonkamisega patsiente. KIE seisneb lühiajalistes eemal paikneva koe (nt käe) isheemia episoodide tekitamises, mille eesmärgiks on aktiveerida organismi loomulikud kaitsemehhanismid ja suurendada haigusest haaratud jala taluvust verevarustuse häire osas. Doktoritöö raames viidi läbi juhuslikustatud näivsekkumisega (ingl sham)-kontrollitudtopeltpime uuring, mille eesmärk oli hinnata 28 päeva kestva KIE mõju vahelduva lonkamisega patsientide sümptomitele (maksimaalse kõnnivahemaa muutusele) ja elukvaliteedile. Lisaks hinnati KIE mõju veresoonte jäikusele, südame- ja neerukahjustuse, põletiku ja oksüdatiivse stressi ning ainevahetusega seotud biomarkeritele.
Uuringusse kaasati 42 vahelduva lonkamisega meespatsienti, kes kasutasid vererõhuaparaati meenutavat spetsiaalset KIE-aparaati igapäevaselt 28 päeva kodus. Tulemusi võrreldi kontrollrühmaga, kes kasutas sarnast, kuid KIE-t mitte teostavat seadet. Tulemused näitasid, et 28 päeva kestnud KIE ei parandanud võrreldes näivsekkumisega patsientide maksimaalset kõnnivahemaad ega elukvaliteeti. Samuti ei mõjutanud KIE oluliselt veresoonte jäikuse, südame- ja neerukahjustuse, põletiku ega ainevahetuse näitajaid.
Uuringu põhjal võib järeldada, et kuigi KIE on ohutu ja kergesti teostatav, ei too see vahelduva lonkamisega patsientidele olulist kliinilist kasu. Võimalik, et nende patsientide organism on juba alajäseme arterite haiguse tõttu „eelkohastunud“ ning täiendav KIE ei anna lisatoimet. Uuringu tulemuste põhjal ei saa KIE rutiinset kasutamist vahelduva lonkamise ravis soovitada.
Professor Jaak Kals, vastutav juhendaja: Kadri Eeriku doktoritöö on järjekordne hea näide hästi toimivast siirdemeditsiinilisest teadustööst veresoontekirurgias Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kinnitust sai teadmine, et Endoteeli Keskuses tehtavate veresoonte-alaste uurimistööde efektiivsuse üheks faktoriks on kindlasti multidistsiplinaarsus. Kadrit juhendasid tema teadusteekonnal nii veresoontekirurg, kardioloog(id) kui statistik, kes kõik panustasid oma kompetentsiga. Sarnasel teemal kaitsesid mõned aastad tagasi doktoritööd ka kardioloogid Karl Kuusik ja Teele Kasepalu, kellest viimane on täna juba edukas Kadri doktoritöö juhendaja. Inimesena on Kadri väga kohusetundlik, töökas ja uudishimulik. Tema suurt eesmärgile pühendumist iseloomustab ilmselt kõige värvikamalt asjaolu, et vaid mõned kuud peale emaks saamist kaitses ta edukalt oma doktoritöö. Loodan, et Kadri leiab endas jõudu edaspidi lisaks olulisele arstitööle ja pereelule jätkata ka teadustööga.