Dr Mari Lukka: Nutri-Score märgistus pakenditel aitaks lastel paremaid toiduvalikuid teha (21.07.2026)

Eestis on ülekaaluline juba praktiliselt iga kolmas koolilaps. Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta COSI uuringu järgi oli 31% 1., 4. ja 7. klassi õpilastest liigse kehakaaluga. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria ja neuroloogia osakonna arst-õppejõud dr Mari Lukka sõnas, et mida raskem on rasvumine ja mida kauem see kestab, seda suurem on tõenäosus, et rasvumine püsib ka täiskasvanueas.

Seda näitavad ka teadusuuringud – koolieas kujunenud ülekaal või rasvumine püsib sageli ka täiskasvanueas. Samuti on World Health Organization Regional Office for Europe leidnud, et ülekaal ja rasvumine põhjustab Euroopas üle 1,2 miljoni surma aastas, mis moodustab üle 13% kõigist surmadest Euroopa piirkonnas. See peegeldab rasvumise väga suurt mõju rahvatervisele ning just seetõttu ei saa dr Lukka sõnul lapseea ülekaalu ja rasvumise probleemi tähelepanuta jätta – tänapäeva keskkond on muutunud niivõrd rasvumist soodustavaks, et see ei toeta enam laste tervena püsimist.

Tema sõnul tuleks hoolitseda laste füüsilise kui ka vaimse tervise eest ning ära ei tohiks unustada und, kuid neist kõige olulisem on siiski tervislik ja mitmekülgne toitumine. „Me näeme, kuidas on sagenenud poolfabrikaatide ja energiarikaste toitude tarbimine. Samuti on selgelt vähenenud kodus ise valmistatud toidu tarbimine,“ selgitas dr Lukka olukorra tõsidust. Kuigi 2025. aastast on muutunud koolitoit tervislikumaks, ei pruugi lastearsti sõnul kõik lapsed seda süüa. Selle asemel saavad lapsed taskuraha ning paljud teismelised teevad oma toiduvalikud juba ise. Ent kuidas toetada lapsi paremate toiduvalikute tegemisel?

Dr Lukka sõnul on üheks võimaluseks toidupakendite Nutri-Score süsteem, mis aitaks lastel paremaid ostuotsuseid teha. „Nutri-Score on pakendi esiküljel olev toitumisalane märgisesüsteem, mille eesmärk on võimaldada hinnata toiduaine toitainelist koostist kiiresti ja lihtsalt. Võrreldes pakendi tagaküljel oleva keerulise toitainete loeteluga on Nutri-Score tarbijale oluliselt arusaadavam ning aitab teha teadlikumaid valikuid ka kiire elutempo juures,“ selgitas Kliinikumi arst-õppejõud. Näiteks näitas 2019. aastal teadusajakirjas American Journal of Public Health avaldatud randomiseeritud kontrolluuring, et Nutri-Score parandas noorte ja teismeliste toiduvalikud.

Tema sõnul oleks selline süsteem Eestis eriti vajalik just lastele ja noorukitele, kes pisikeses kirjas toitainete loetelu veel lugeda ega interpreteerida ei oska. „Nutri-Score hindab tooteid valgusfoori skaalal A–E. Tumeroheline A tähistab parimat valikut, samas kui oranž D või punane E viitavad vähem soodsale tootele. Kõrgema hinnangu saavad tooted, milles on rohkem puu- ja köögivilju, kiudaineid ning valku. Madalamat hinnangut mõjutavad suur energiasisaldus ning küllastunud rasvade, suhkrute ja soola sisaldus,“ selgitas dr Lukka.

Lastearsti sõnul näitab ka 2019. aastal Eestis maaeluministeeriumi poolt läbi viidud uuring, et ligikaudu 70% tarbijatest peab pakendi tagaküljel olevat kirja liiga väikeseks. „Tänapäeva kiire elutempos juures ei ole põhjalik toitainete tabeli uurimine sageli realistlik ei lastele ega nende vanematele. Nutri-Score aitab teha kiiremini ja arusaadavalt paremaid valikuid ajal, mil ostlemiseks on vähe aega,“ selgitas dr Lukka, lisades, et lihtne esiküljemärgistus aitab vähendada tervisealase kirjaoskuse mõju toiduvalikutele ning võib toetada tervislikumaid valikuid ka madalama sotsiaalmajandusliku staatusega peredes, kus ka rasvumise ja ülekaalu risk on suurem.

Dr Lukka tõdes, et inimeste teadmised tervislikust toitumisest on viimase kümne aasta jooksul küll kasvanud, kuid ainult teadmistest ei piisa. „Ka toidukeskkond peab toetama tervislikke valikuid. Lisatud suhkrut ja soola ei lisa inimesed üksnes kodus – suur osa neist tuleb juba tööstuslikult valmistatud toodetest. Väga sageli ei oska lapsevanemad hinnata, kui palju suhkrut või soola mõni toode tegelikult sisaldab ning mis on see mõistlik kogus, mida inimene tarbima peab,“ kirjeldas dr Lukka.

Tema sõnul aitab Nutri-Score võrrelda omavahel sama tootekategooria tooteid ning seeläbi teha teadlikult parem valik. „Näiteks saab valida müsli, jogurti või hommikuhelveste seast variandi, milles on rohkem kiudaineid ja vähem lisatud suhkrut. Süsteemi eesmärk ei ole öelda, et mõni toit on täielikult keelatud, vaid aidata teha võimalikult hea valik olemasolevate toodete vahel,“ selgitas dr Lukka. Ta lisas, et mõnikord annab Nutri-Score ootamatult madalama hinnangu mõnele toiduainele, näiteks juustule, kuna see sisaldab palju energiat ja küllastunud rasvu. „See ei tähenda, et juustu ei tohiks süüa, kuid oluline on kogus ja tarbimise sagedus.“

Lastearsti sõnul peab praegune rasvumist soodustav keskkond muutuma ning selleks on vaja rakendada mitut meedet korraga. Ühelt poolt tuleks võimaldada Nutri-Score’i kasutuselevõttu, et aidata peredel teha tervislikumaid toiduvalikuid, ning teiselt poolt piirata ebatervisliku toidu reklaamimist lastele, kes on turundusvõtete suhtes eriti vastuvõtlikud. „Uue süsteemi vastuseisu põhjuseks ei ole niivõrd süsteemi mõju tarbijatele, vaid asjaolu, et see muudab viisi, kuidas toiduaineid esitletakse, ning puudutab suurt osa toiduainetööstusest. Oluline on eristada toiduainetööstuse majanduslikke huve ja rahvatervise huve.“

Dr Lukka sõnul mõjutavad rasvumist nii geneetilised kui ka keskkonnategurid, millest esimest muuta ei saa, kuid keskkonda küll. „Me ei saa ühiskonnana kogu vastutust panna lapsevanemate õlgadele, sest ka nemad teevad oma valikuid keskkonnas, mis soodustab ebatervislikku toitu, mis on odav, kiiresti kättesaadav ja intensiivselt turundatud. Just seetõttu on vaja meetmeid, mis muudavad tervisliku valiku lihtsamaks. Nutri-Score on üks praktiline ja teaduspõhine vahend, mis aitab seda eesmärki saavutada ning pidurdada laste rasvumise levikut,“ lisas arst-õppejõud.

Nutri-Score süsteem on tänaseks kasutusel mitmes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigis. Euroopa Liidus ei ole see märgistus kohustuslik – tootjad otsustavad ise, kas nad soovivad selle oma pakenditele lisada. Seetõttu võib Nutri-Score’i juba praegu poelettidel näha ka Eestis, eelkõige välismaiste tootjate ja rahvusvaheliste kaubamärkide toodetel, mida müüakse riikides, kus see märgistus on laialdasemalt levinud.

Lisainfo
Dr Mari Lukka, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik
Mari.Lukka@kliinikum.ee