Eestis tehti esmakordselt ulatusliku vaagnadefekti taastamine personaalse 3D-prinditud implantaadiga (24.08.2026)

Augustis 2026 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku vaagnaluu defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja 3D-prinditud implantaati. Tegemist on olulise verstapostiga Eesti ortopeedias, mis avab uusi võimalusi keerukate liigeshaiguste ravis.

Operatsiooni vajanud patsiendil esines väga ulatuslik vaagnaluu defekt, mis oli põhjustatud põletikust ja proteeside loksumisest. „Sellise seisundi taastamine tavaliste implantaatidega oleks olnud äärmiselt keeruline ning kõrge tüsistumise riskiga. Lahenduseks loodi spetsiaalselt patsiendi muutunud anatoomia järgi valmistatud titaanimplantaat, mis võimaldas taastada vaagna kuju, stabiilsuse ja puusaliigese funktsiooni maksimaalse täpsusega ning väiksema kudede kahjustusega,“ kirjeldas Kliinikumi ortopeediakliiniku juht dr Kaspar Tootsi, kes oli ka üks operatsiooni läbiviijatest.

Uudne operatsioon vajas põhjalikku ettevalmistust. „Personaalse implantaadi kasutamiseks alustati ettevalmistusi juba enam kui pool aastat enne operatsiooni toimumist. Sel perioodil koostati patsiendi kompuutertomograafia uuringu põhjal kolmemõõtmeline digitaalne mudel, mille alusel töötati välja täpselt konkreetse patsiendi vajadustele vastav implantaat,“ selgitas Kliinikumi ortopeediakliiniku ortopeediaosakonna juht dr Anna-Helena Kase.

Pärast kirurgide ja inseneride vahelist suhtlust ning heakskiitu oli võimalik alustada 3D-printimisega. „Implantaadi valmistamisel kasutati kaasaegset kiht-kihi haaval ülesehitamise tehnikat ehk 3D-printimist elektronkiirsulatuse (Electron Beam Melting, EBM) tehnoloogia abil. Meetod võimaldab valmistada keeruka geomeetriaga implantaate, mis sobituvad patsiendi anatoomiaga erakordse täpsusega,“ tutvustas uuenduslikku meetodit dr Tootsi. Ta lisas, et implantaadi üheks oluliseks omaduseks on spetsiaalne poorne struktuur, mis sarnaneb inimese käsnolluse tüüpi luukoega. Selline ülesehitus soodustab luukoe sissekasvamist ja seega püsivat ühenduse tekkimist patsiendi luuga. Lisaks 3D-printimisele kasutati tootmisprotsessis täppismehaanilist töötlust, pinnaviimistlust, lasergraveerimist ning spetsiaalseid pinnakatte tehnoloogiaid, mis tagavad implantaadi kvaliteedi, vastupidavuse ja bioloogilise sobivuse.

Eestis esmakordselt tehtud operatsioon kulges edukalt ning patsiendi taastumine on olnud märkimisväärselt kiire. „Tänu personaalse implantaadi kasutamisele oli kirurgiline trauma väiksem kui tavapäraste rekonstruktsioonimeetodite korral. Juba esimesel operatsioonijärgsel päeval suutis patsient iseseisvalt kõndida, mis nii ulatusliku vaagnarekonstruktsiooni järel on väga hea tulemus ning annab lootust kiiremale taastumisele ja varasemale naasmisele igapäevaellu,“ oli ortopeed dr Tootsi lootusrikas.

Operatsiooni viisid läbi ortopeedid Jaan Laos, Kaspar Tootsi ja Anna-Helena Kase koostöös pühendunud meeskonnaga, kuhu kuulusid erinevate erialade ja üksuste esindajad. „Suur tänu inseneridele, ortopeedia tehnikule, endoproteesimise koordinaatoritele, operatsiooniõdedele, anestesioloogidele ja füsioterapeutidele. Sellised operatsioonid näitavad ilmekalt, kui suure sammu on teinud kaasaegne meditsiin ja meditsiinitehnoloogia. Personaalsed implantaadid annavad võimaluse aidata patsiente, kelle ravivõimalused olid veel mõne aasta eest märksa piiratumad. See on ühtlasi hea näide sellest, kuidas eri valdkondade spetsialistide teadmiste ja kogemuste ühendamine võimaldab saavutada tulemusi, mis parandavad patsientide elukvaliteeti ning viivad edasi kogu eriala arengut. Tegemist on olulise verstapostiga Eesti ortopeedias ja kinnitusega, et tipptasemel tehnoloogia ning meeskonnatöö käivad tänapäevases ravis käsikäes,“ ütles ortopeediakliiniku juht dr Kaspar Tootsi.

Lisainfo
Dr Kaspar Tootsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku juht
Kaspar.Tootsi@kliinikum.ee