Elundisiirdamise suurim risk on siirdamisest ilma jääda (22.06.2026)
20.–22. maini oli Kliinikumil austav kohustus võõrustada Tartus Põhjamaade Siirdamisühingu 32. kongressi (32nd Congress of the Scandinavian Transplantation Society ehk lühidalt STS2026), mille korraldamisõigus oli Eestile usaldatud esmakordselt. Kui ettevalmistuste ajal tuli ette erinevaid kõhklusi ja kahtlusi ning mitmed kutsutud lektorid loobusid julgeolekuriskide tõttu Tartusse tulemast, siis lõpuks registreerus enam kui 200 osalejat 17 riigist.
Kongressi plenaarettekanded ja paneeldiskussioonid hõlmasid valdavalt elundidoonorluse ning -siirdamise regulatiivseid aspekte, teemasessioonidel keskenduti doonorite käsitlusele, maksa- ja neerusiirdamise kliinilistele aspektidele ning retsipientide siirdamisjärgsele hindamisele ja ravile.
Siinkohal mõned nopped plenaarsessioonidel aset leidnud aruteludest.
Elundisiirdamine – kas tõenduspõhine tervishoiuteenus või luksuskaup jõukas ühiskonnas?
Eksperdid avasid teemat majandusanalüüsi, kliinilise praktika, tervishoiukorralduse ja patsiendikogemuse vaatest. Kõik esinejad olid üksmeelel, et edukas elundisiirdamine on küll kaasaegse meditsiini tippsaavutus, kuid ühtlasi sotsiaalmajanduslik väljakutse, mis nõuab hoolikat prioriteetide seadmist ja ressursside juhtimist. Järgnenud diskussioon keskendus dilemmale, kuidas teha piiratud ressursside ja ühiskonna kasvavate vajaduste tingimustes võimalikult tarku valikuid. Nenditi, et kuigi maailmas on loodud väga erinevaid elundite jaotamise mudeleid, ei ole doonorelundite nappuse tõttu ükski lahendus täiuslik ega taga kõigile patsientidele täielikult võrdset kohtlemist. Arutleti, kuidas tasakaalustada kliinilisi ambitsioone ja tulevikutehnoloogiaid reaalsete majanduslike võimalustega. Muuhulgas tõstatus küsimus, kas väikese rahvaarvuga riigil on mõistlik teha siirdamisi kohapeal või tuleks eelistada koostööd välismaiste suurte siirdamiskeskustega.
Avaessiooni lõpetas Dave Benton, kes jagas oma isiklikku kogemust neerusiirdamise patsiendina ning kinkis osalejatele hinge puudutava ja sooja muusikalise elamuse.
Milliseid võimalusi ja ohte loovad isikuandmete kaitse, tehisintellekt ning digitehnoloogiad elundidoonorluse ja -siirdamise kontekstis?
Kuigi tehisintellekt ja digitehnoloogiad pakuvad uusi lahendusi, kaasnevad nende kasutamisega olulised andmekaitse- ja eetikariskid. Võtmelektorid selgitasid küsimust klinitsisti, teadlase ja tervishoiujuhi vaatenurgast. Positiivsete võimalustena märgiti riiklikke infosüsteeme kui kiireid ja täpseid infoallikaid doonori tahte väljaselgitamiseks ning tema varasema terviseinfo kogumiseks. Toodi välja tänapäevaseid meetodeid doonori üldise terviseseisundi ja iga üksiku elundi eluvõime hindamiseks, samuti algoritme parima võimaliku retsipiendi valimiseks ning äratõukereaktsiooni riski ennustamiseks. Lisaks mainiti nutikaid logistikalahendusi, robotkirurgiat, uusi võimalusi geeni- ja rakuravi ning masinperfusiooni vallas. Peamiste ohtudena toodi välja tundlike andmete lekkimist ja võimalikku kuritarvitamist. Seejuures tõdeti, et liiga ranged ja bürokraatlikud andmekaitsenõuded takistavad piiriülest koostööd, sh rahvusvahelist elundivahetust ja uute ravimite ning tehnoloogiate väljatöötamist. Olulisteks riskideks peeti ka vastutuse hajumist ja arstlike otsuste liigset suunamist, sest tehisaru soovitused võivad osutuda ebausaldusväärseteks ning standardiseeritud IT-lahendusi pimesi usaldades riskitakse sellega, et konkreetse doonori ja retsipiendi eripärad jäävad tähele panemata.
Teemale kohaselt oli sessioon interaktiivne: kõik osalejad said aktiivselt kaasa lüüa, vastates Mentimeteri keskkonnas esitatud küsimustele.
Õige elund õigele patsiendile õigel ajal – müüt või tegelikkus?
Laiapõhjalist kogemust elundidoonorluse ja -siirdamise korraldamisel jagasid Hispaania, Hollandi ning Inglismaa kolleegid. Ühiselt tõdeti, et elundisiirdamise suurim risk on siirdamisest ilma jäämine ning võtmeküsimuseks on ja jääb doonorite valimi laiendamine. Surmajärgse doonorluse osas eeldab see tõhusat töökorraldust, mis tagab, et kõik võimalikud doonorid tuvastatakse, neid käsitletakse kvaliteetselt ning siirdamiseks sobilikke elundeid kasutatakse optimaalselt. Seejuures on kriitilise tähtsusega järjepidev teavitustöö, tõstmaks nii elanikkonna kui meditsiinitöötajate teadlikkust doonorluse olulisusest. Kuna elundidoonorlus on eetiliselt äärmiselt tundlik valdkond, peegeldab elundite loovutamise nõusolekute määr elanikkonna üldist usaldust ja suhtumist tervishoidu. Elundikasutuse optimeerimisel on tänuväärne roll rahvusvahelistel elundivahetusorganisatsioonidel. Need loovad paremaid võimalusi eelkõige lastele, kõrgelt sensibiliseerunud patsientidele ja neile, kes vajavad elupäästvat siirdamist. Elupuhuse doonorluse osas aitavad siirdamiste arvu suurendada veregrupi- ja HLA-sobimatud siirdamised ning elundivahetus elusdoonori- ja retsipiendi paaride vahel.
Elundisiirdamise kvaliteet ja ohutus – kuidas seda saavutada?
Püüdes kogu sessiooni ühe lausega kokku võtta: elundisiirdamise kvaliteet ja ohutus tagatakse rahvusvaheliste standardite, doonori ja retsipiendi põhjaliku hindamise, ladusa töökorralduse, multidistsiplinaarse koostöö ja tõenduspõhiste ravijuhendite rakendamisega. Kõiki neid aspekte analüüsiti loengutes detailselt. Erilist tähelepanu pöörati põhjalikule doonori ja doonorelundite hindamisele, et minimeerida infektsioon- ja onkoloogiliste haiguste ülekandumise riski. Samas rõhutati, et hästi oluline roll siirdamise õnnestumisel on ka retsipiendil – tema tervisekäitumisel, ravisoostumusel ja koostööl meedikutega. Protsessi kvaliteet sõltub siirdamiskeskuse töökorraldusest, personali pädevusest, logistikavõimalustest (sealhulgas siiratava elundi isheemiaajast) ning doonori ja retsipiendi sobivusest. Organisatsiooni kvaliteedi tagamisel on aga määravad riiklik tugisüsteem, stabiilsed ressursid, ajakohane seadusandlus ja ühiskonna väärtushinnangud. Eraldi peatuti siirdamisturismi ja elundikaubandusega seotud riskidel.
Ürituse seltskondlikus pooles tekitasid rõõmsat elevust Tsirkusekooli miimid ning Kiiora särtsakad pillilood meelitasid suure osa rahvast tantsupõrandale. Need külalised, kel energiat veel üle jäi, tutvusid Tartu vaatamisväärtustega –osaleti giidiga linnaekskursioonidel ja avastati siinseid muuseume.
Kolme kongressipäeva ja sellele järgnenud nädal jooksul pälvisime ohtralt kallistusi ja siiraid tänusõnu. Ju siis sai tehtud südamest ja hästi! Suur aitäh kõigile, kes nõu ja jõuga abiks olid.
Ühtlasi pani Kliinikumi võõrustatud üritus väärika punkti STS-kongresside aastakümnete pikkusele ajaloole. Järgmine, kahe aasta pärast Göteborgis aset leidev Põhjamaade siirdamiskongress toimub uues formaadis ja uue nimetuse all – ees ootab STC2028 ehk esimene Scandiatransplant Congress.
Virge Pall
Transplantatsioonikeskuse direktor
Tartu Ülikooli Kliinikum on ainus elundisiirdamisi teostav haigla Eestis, mistõttu on siirdamisega seotud õdede töö Eesti tervishoius ainulaadne ja kõrge vastutusega. Siirdamine ei ole ainult üks operatsioon, vaid aegkriitiline ahel doonori, retsipiendi, labori, intensiivravi, transpordi, kirurgide, anesteesia ja operatsioonitoa meeskonna vahel.
Siirdamistega on seotud Kliinikumis ligi 30 õde, kellest mitmed osalesid Põhjamaade Siirdamisühingu kongressil. Kongress pakkus palju uusi teadmisi ning andis hea võimaluse kuulda teiste siirdamiskeskuste kogemustest, uuringutest ja töökorraldusest. Erilist huvi pakkusid ettekanded patsientide ja nende lähedaste kogemustest ja probleemidest ning arutelud selle üle, kui keeruline ja vastutusrikas on leida õige organ õigele inimesele. Samuti jäi kõlama siirdamist ootavate patsientide suur arv ning vajadus pideva arengu ja koostöö järele selles valdkonnas. Sellised rahvusvahelised kohtumised aitavad laiendada silmaringi ning toetavad kvaliteetse ja kaasaegse õendusabi arengut Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Operatsiooniteenistuse õendusjuht Catline Võrk
Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku anestesioloogia osakonna õde Darja Kirillova
Osalejate tagasiside:
It was truly an honor and a pleasure to participate. I greatly enjoyed the congress, it was excellently organised, hosted in a beautiful location, and accompanied by a lovely dinner on Thursday evening!! Many thanks and congratulations to you for all your good work! – Nichon
Congratulations Virge with a very well organised STS – Allan
Suur tänu! Suurepärane üritus! – Priit
It was truly an honor and a pleasure to participate! The Congress was really a success! Everything was well organized, the program was really interesting and the venue was great! – Markus
Thank you for the warm welcome and interesting congress! – Janis and colleagues
Aitäh suure vaeva nägijatele ehk korraldajatele! Rõõmsa jällenägemiseni – Anneli
Suurimad tänud ja tunnustus kõrgtasemel rahvusvahelise kongressi korraldamise ja läbiviimise eest! – Madis
Thank you so much for an excellent congress in beautiful Tartu. It was so well organized, programme very well designed and everything flew so smoothly. The quality was in a parity with all work behind. It was really a great pleasure to participate – Jana
*Fotode autor: MorroW Shoots.