Kliinikumi ja Pallase koostöös sündis uuenduslik ravimeetod (04.06.2026)
Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Kõrgema Kunstikooli Pallas koostöös paigaldati patsiendile unikaalne kõrvaprotees ehk epitees. Operatsioon on Eestis esmakordne ning võimaldab laiendada ravivõimalusi ka teistele patsientidele.
Operatsiooni vajanud 12-aastasel patsiendil puudus väliskõrv. Tema raviarsti, Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Raiko Tiganiku sõnul olid raviplaani õnnestumiseks vajalikud nii erinevad operatsioonid kui ka paralleelselt kõrvaepiteesi valmistamine Kõrgema Kunstikooli Pallas üliõpilase Viktor Kissi lõputöö raames. „Esimene operatsioon toimus 11. septembril 2025 Kliinikumi kõrvakliinikus, mille käigus paigaldati patsiendi oimuluusse implantaadid. See on sarnane protsess nagu hambaimplantaatide puhul, mille eesmärk on paigaldada luu sisse kruvid. Seejärel tuleb anda patsiendile aega taastumiseks kuni kuus kuud, et toimuks luustumine. Ootamisperioodi on vaja ka selleks, et keha võtaks metalli omaks,“ selgitas Eestis esmakordse kõrvaoperatsiooni teinud dr Tiganik.
Operatsioon sujus hästi ning dr Tiganiku sõnul oli võtmetähtsusega selle planeerimine ja rahvusvaheline koostöö, mida koordineeris Pallase üliõpilane Viktor Kiss. „Planeerimise etapis konsulteerisime ka dr Peter Evansiga Ühendkuningriikidest, et määrata võimalikult täpselt kruvide asukohad. Samuti oli meil operatsiooni läbiviimiseks kasutusel 3D-prinditud kirurgiline giid, mille printimine sai võimalikuks Kliinikumi näo- ja lõualuukirurgide ja hambatehnilise labori abiga,“ kirjeldas dr Tiganik.
Pärast pooleaastast perioodi viidi läbi teine operatsioon, mille käigus paigaldati naha seesmiste luustunud osade külge postid. „Postid on nagu metallist silindrid, mis ulatuvad läbi naha, olles vajalikud kõrvaepiteesi magnetkinnituseks,“ lisas dr Tiganik.
Kõrvaepiteesi ehk proteesi valmistas lõputööna Pallase viimase kursuse tudeng Viktor Kiss. Peaaegu aasta kestnud tööprotsess jagunes kolme etappi ning kulges paralleelselt patsiendi raviteekonnaga. Epiteesi valmistamisel kasutas ta 3D-skaneerimist, digitaalset modelleerimist, käsitsi skulpturaalset modelleerimist, silikoonivalu ning individuaalset kombineeritud pigmentatsiooni, et saavutada võimalikult loomulik ja täpne tulemus. „See interdistsiplinaarne algatus on minu jaoks rohkem kui ainult lõputöö. Projekt andis võimaluse ühendada minu enda varasem meditsiiniline haridus ja skulpturaalne praktika ning seeläbi pakkuda reaalset abi lapsele. See näitab, et kunst võib olla osa kliinilisest rehabilitatsioonist ning mõjutada otseselt inimese elukvaliteeti,” ütles Viktor Kiss. Patsiendile anti esimene kõrvaepitees üle 4. mail 2026 ning plaanis on valmistada talle veel teine protees.
Dr Raiko Tiganiku sõnul on luusse integreeritud implantaatide kasutamine Eestis esmakordne, kuna epiteesid ja näoproteesid on olnud pikalt Eesti tervishoius katmata valdkond. „Teeb rõõmu, astusime esimesed sammud selles suunas, et kirurgilise ja proteesimaailma parimad võimalused ühendada ja inimestele abi pakkuda. Pilootprojekt õnnestus hästi, implantaadi paigaldamine magnetkinnituse abil on väga kaasaegne meetod ning seda tulemust ei ole võimalik saavutada varem kasutatud silikoonliimide abil. Sama meetodit saaks ka edaspidi kasutada kõrvalesta osalise või täieliku puudumise korral, samuti traumade või kasvajate põhjustatud juhtudel. Selleks on vajalikud järgmised sammud nii teenuse lisamiseks Tervisekassa teenuste hinnakirja kui ka koostööpartneri leidmiseks, kelle tooted on registreeritud meditsiiniseadmena,“ ütles dr Tiganik.
Kuna sellisel kujul kõrvaepiteesi valmistamise ja näoproteesimisega ei ole Eestis varem tegeletud, soovib Viktor Kiss valdkonnas jätkata ning luua epiteesilabori, mis oleks varustatud vajalike materjalidega nii kirurgidele kui patsientidele. „Olen väga positiivselt meelestatud ja vaatan tulevikku suurema kindlustundega, sest mul on olnud võimalus töötada ainulaadses meeskonnas, mille igal liikmel on suur ja hooliv süda ning kes on siiralt pühendunud teiste aitamisele. Ilma nende inimeste toe ja panuseta ei oleks selle projekti elluviimine olnud võimalik. Just tänu nende professionaalsusele, hoolivusele ja valmisolekule jõud ühendada õnnestus see idee teoks teha,” lisas Viktor Kiss.
Epiteesi valmistamisel osalesid lisaks Pallase vilistlased Liina Kinks ja Iris Müntel, konsulteerisid Tartu Ülikooli Kliinikumist dr Oksana Ivask, rahvusvahelised eksperdid dr Peter Evans ja Jörn Brom.
Et tegemist on uuendusliku ravimeetodiga, ei ole see veel lisatud Tervisekassa tervise teenuste loetellu. Seepärast aitasid esimese operatsiooni kulusid katta teiste seas Lastefond ning kunstinäitusel “Korduma kippuvad küsimused” Viktor Kissi installatsiooni juures oleva üleskutse tulemusena ühinenud annetajad.
Lisainfo
Dr Raiko Tiganik, Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinik
Raiko.Tiganik@kliinikum.ee
Viktor Kiss
info@viktorkiss.eu