Ülikooli neljandal kursusel oli mul võimalus osaleda välispraktikal Sloveenias. Olin eriala valides kimbatuses, sest patsientidega rääkides on ju vaja kohalikku keelt osata. Siis aga nägin enda ees silti "Anestesioloogia". Heureka! Seal ju elu keeb ja keelt ei ole vaja praktikandil samuti osata. Mul õnnestus töötada koos väga inspireerivate juhendajatega ja kestev armastus oma eriala vastu oligi alanud.

Olen sündinud ja kasvanud Tartus, kuid peale residentuuriõpinguid kolisin Tallinnasse, kus ma töötasin neli aastat Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. See oli nauditav aeg ja hindan sealt saadud kogemust kõrgelt. Kuid igatsus kodulinna vastu ja perekondlikud asjaolud tõid mu taas Tartusse. Emajõe ääres jooksuringi tehes või Toomel jalutades läheb mul südames soojaks. Teadaolevalt ei ole veel kunagi ükski anestesioloog Tallinnast Tartusse tööle tulnud – mulle on alati meeldinud eriline olla.

Tartus on mind ees oodanud meeldiv töökeskkond ja soe vastuvõtt heade kolleegide poolt. Olen õnnelik, et saan siin praktiseerida ja rakendada oma oskusi ning töökogemust mitmest Eesti suuremast haiglast. Lisaboonusena naudin tööd residentidega, kelle teravmeelsed küsimused ja nooruslik entusiasm sunnivad ka mind rohkem pingutama.

Dr Silver Sarapuu, 1. intensiivravi osakonna vanemarst-õppejõud: Villem Nigu jäi meelde juba residentuuri astumisel. Ta on väga avatud ja rõõmsameelne, tema seltskonnas igav ei hakka. Villem Nigu on toonud intensiivraviosakonda uusi ideid, tema infotehnoloogia tundmine on võimaldanud kliinilise toitmise rakendamise viia uuele tasemele. Oleme saanud endale tubli noore kolleegi!