Menopaus ei saabu tasahilju (02.07.2026)

Menopausi saabumisele eelnev üleminekuiga ehk perimenopaus on loomulik eluetapp, mida kogevad kõik naised, kuid millest Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia eriala vanemarst-õppejõu dr Made Laanpere sõnul ühiskonnas pigem vaikitakse. 

Tema sõnul vajavad naised sel perioodil rohkem teadmisi, tuge ja õigeaegset abi, kuna üleminekueaga kaasnevad muutused võivad mõjutada nii füüsilist kui vaimset tervist. „Perimenopausiga kaasneb aga kõrvalukustav vaikus. Sellest ei räägita ühiskonnas, perekonnas ega sõpradega ning meditsiinitöötaja võibki olla ainuke inimene, kellele oma mure usaldada,“ sõnas dr Laanpere.

Sageli kasutatakse sõna „menopaus“ ka üleminekuea kirjeldamiseks, ehkki meditsiiniliselt tähendab menopaus vaid ühte konkreetset sündmust – viimast menstruatsiooni. „See tähendab, et kui naisel on viimasest menstruatsioonist möödunud 12 kuud, ei peeta edasisi veritsusi enam loomulikuks ning need vajavad alati arstlikku hindamist,“ selgitas dr Laanpere, lisades, et Eesti naiste keskmine vanus viimase menstruatsiooni ajal on 51 aastat.

Üleminekuiga on siiski pikem periood, mis hõlmab aastaid enne ja pärast viimast menstruatsiooni ning ligikaudu 95 protsendil naistest toimub see vanuses 46–56 aastat. „Üleminekuperioodi jooksul hakkab munasarjade töö järk-järgult hääbuma ning östrogeeni ehk naissuguhormooni tase organismis muutub ebastabiilseks. Munasarjade töö ei lõpe enamasti järsult, vaid hormoonitasemed võivad aastate jooksul märkimisväärselt kõikuda, mõjutades tugevalt kogu organismi toimimist,“ selgitas Kliinikumi vanemarst-õppejõud. 

Näiteks toetab östrogeen südame-veresoonkonna, luude, liigeste, naha, sidekoe ja aju tervist. Üleminekuperioodis peavad kõik organsüsteemid kohanema olukorraga, kus östrogeeni kaitsev toime ei ole enam stabiilne, mistõttu tunnevad naised tugevaid kehalisi ja vaimse tervisega seotud muutusi. „Üleminekuperioodi esimesteks märkideks on sageli muutused menstruatsioonitsüklis. Samuti võivad tekkida sümptomid, mis on väga mitmekesised ja individuaalsed – peamiselt kuumahood, öised higistamised, unehäired, meeleolumuutused ning ajuudu ehk keskendumis- ja mõtlemisraskus,“ selgitas dr Laanpere.

Naistearst tõdes, et paljud naised ei pruugi neid muutusi ja kaebusi seostada hormonaalsete kõikumistega ning see võib olukorda veelgi halvendada. „Näiteks võib kehakaal tõusta hoolimata samast või isegi tervislikumast eluviisist ning naistel võivad tekkida mäluprobleemid või liigesevalud,“ selgitas dr Laanpere.

Tekkinud sümptomeid saab naistearsti sõnul kõige paremini leevendada menopausi hormoonraviga. „Kui me teame, et tegemist on hormonaalse muutusega, mis jätab naise ilma kehale vajalikust naissuguhormoonist, siis on loogiline kasutada hormonaalset asendusravi just kehaomase hormooniga. See aitab kehal ja ajul üleminekueaga paremini toime tulla,“ sõnas naistearst.  

Lisaks sümptomite leevendamisele aitab õigeaegselt alustatud menopausi hormoonravi säilitada luutihedust ja toetab südame-veresoonkonna tervist. „Naistel esineb kolm korda rohkem osteoporoosist ehk luuhõrenemisest tingitud luumurde kui meestel. Südamehaigused avalduvad naistel keskmiselt 8–10 aastat hiljem kui meestel ning seda tänu östrogeeni kaitsevale toimele. Kui see kaitse väheneb, suureneb südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise risk,“ sõnas dr Laanpere.

Seetõttu peaks dr Laanpere sõnul iga naine saama aegsasti infot selle loomuliku eluperioodi kohta. „Kasvav huvi ja vajadus spetsialiseeritud abi järele on viinud selleni, et Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku günekoloogia osakonnas on lähiajal kavas avada spetsiaalne perimenopausi vastuvõtt. Vastuvõtu juurde kaasatakse lisaks naistearstidele ka ämmaemandad, kes nõustavad naisi une, luutervise, kehakaalu, füüsilise ja vaimse tervise ning toitumise küsimustes,“ lisas dr Laanpere.

Vastuvõtu eesmärk on pakkuda tõenduspõhist ja terviklikku käsitlust kogu üleminekueaga seotud probleemidele ning aidata naistel saada abi võimalikult varakult. „Ootamine ja kannatamine röövib naiselt lisaks elukvaliteedile ka võimaluse haigusi ennetada. Samuti on täna näha muutust naiste endi hoiakutes – patsiendid otsivad ise infot üleminekuperioodi kohta ja ootavad meditsiinilt abi, et end taas hästi tunda ning leida üles oma kaotatud „mina“,“ lisas dr Laanpere.

Kliinikumi Leht