Imiku une toetamine

Järgnevast infomaterjalist leiate ülevaate lapse une kujunemisest esimestel elukuudel ning praktilisi soovitusi, kuidas toetada tema une- ja ärkveloleku rütmi rahulikul ja turvalisel viisil.

LAPSE UNI 0.-2. ELUKUUL

  • Laps magab umbes 16–18 tundi ööpäevas.
  • Unetsüklid on lühikesed, umbes 40–50 minutit korraga.
  • Kindlat öö-päeva rütmi veel ei ole.
  • Uni algab sageli REM-unega (aktiivne uni)
  • Uni on sageli pindmine ja aktiivne – laps võib unes liigutada, häälitseda, silmi korraks avada.
  • Päeva jooksul võib olla 5–6 uinakut.
  • Uinakute pikkus ja ajad võivad päeviti erineda.

Selles vanuses vajab laps palju lähedust, toitmist ja abi rahunemisel. Sage ärkamine on arenguliselt normaalne.

LAPSE UNI 2.–4. ELUKUUL

  • Lapsel hakkab kujunema öö-päeva rütm.
  • Öine uni muutub pikemaks.
  • Unetsüklid muutuvad selgemaks.
  • Päeval on sageli 4–5 uinakut.
  • Laps magab järjest 2–4 tundi.
  • Laps on järjest ärkvel umbes 75–90 minutit.
  • Õised toidukorrad on veel tavalised.

Umbes 3.–4. elukuust alates võib hakata tasapisi kujundama rahulikke ja järjepidevaid uneharjumusi.

MIS TOETAB LAPSE UNE-ÄRKVELOLEKU RÜTMI?

  • Päevavalgus ja õues viibimine. Võimalusel võiks üks päevauinak (pikem) olla õues. Päevavalgus aitab lapsel eristada päeva ja ööd. Käige koos õues ka ärkveloleku ajal.
  • Kindlad toitmise ajad ja rutiinid. Esimestel elukuudel on normaalne, et laps toitmisel uinub. Alates 3. elukuust võib kujundada kindlad toitmise ajad ning anda rinda/pudelit 30–40 min enne une aega. Päevasel ajal toitke last valgustatud ruumis, võimalusel mitte magamistoas. Öösel seevastu toitke just hämaras magamistoas.
  • Lühemad päevased uinakud. Liiga pikad ja hilised uinakud võivad segada ööund. Samuti võib uinumise raskemaks muuta liiga pikk ärkvelolek.
  • Rahulik õhtuaeg. Õhtuti võiks kodune keskkond muutuda rahulikumaks ja hämaramaks. Võite kujundada oma 20–45 minutilise õhturutiini, mis aitab lapse kehal õppida, et on une-eelne aeg. Rutiiniks sobivad hästi näiteks vann, pidžaama selgapanek, unejutt või -laul. Kui soovite, saate magaminekuaega ka nihutada varasemaks, pannes lapse algul magama ajal, mil ta niikuinii uinub ning siis nihutada seda aega iga päev veidi varasemaks.

Lapse une-ärkveloleku rütmi toetamine on oluline ka selleks, et ennetada vale uneassotsiatsiooni (sleep-onset association disorder) kujunemist, mille puhul laps seostab mingeid tingimusi (nt autosõit, kiigutamine, rind) uinumisega ning mille puudumine raskendab uinumist või taasuinumist. Kui sellised uneseosed on kujunenud, saate neid järk-järgult või kiirelt uinumisrutiinist välja lülitada, et laps õpiks ise uinuma.

MIDA VÄLTIDA UNERUTIINI KUJUNDAMISEL?

  • Esimesel kahel eluaastatel vältige ekraane ja televiisorit lapse vaateväljas tema ärkveloleku ajal. Taustaks mängiv televiisor või ere ekraan võivad häirida und ja tähelepanu arengut.
  • Mähkimine (swaddling) tuleks lõpetada siis, kui laps hakkab näitama pööramise märke või hiljemalt 2. –3. elukuul.
  • Liiga pehme madrats ning pehmed padjad ja mänguasjad voodis võivad ohustada last.
  • Lapse tervise ja turvalise une jaoks ei tohiks lapse eluruumides suitsetada.

NB! Rääkige oma ämmaemanda, pereõe või arstiga, kui lapsel on väga raske uinuda, uni tundub pidevalt väga rahutu või teil tekivad küsimused lapse une ja arenguga seotud teemadel.

Koostaja: üldpediaatria ja neuroloogia osakond
2026