Keemiaravi

Keemiaravi ehk kemoteraapia on pahaloomuliste kasvajate (vähi) üks põhilisemaid ravivorme. Keemiaravis kasutatavaid ravimeid nimetatakse tsütostaatikumideks. Keemiaravimid takistavad kasvajarakkude kasvu või paljunemist, mille tulemuseks on vähirakkude surm. Keemiaravimite toime on suunatud kiiresti paljunevate ja kasvavate rakkude vastu, milleks on ka kasvajarakud.

Erinevad vähivormid on tundlikud erinevatele keemiaravimitele, seetõttu kasutatakse ravis erinevaid ravimeid või nende kombinatsioone. Mitme keemiaravimi kombinatsiooni nimetatakse keemiaraviskeemiks. Ühte ravimite manustamiskorda nimetatakse keemiaravikuuriks.

Sõltuvalt vähivormist või selle levikust organismis, on keemiaravi eesmärkideks:

• tervistumine ehk haiguse täielik väljaravimine;
• kasvaja kontroll ehk vähileviku ja kasvu pidurdamine;
• sümptomite leevendamine (palliatiivne keemiaravi) ehk kasvajast tingitud valu, survetunde vähendamine või kõrvaldamine.

Keemiaravimite, nende kombinatsiooni, keemiaravikuuride arvu ja intervallide valik sõltub konkreetsest vähivormist, eelnevalt saadud keemiaravist, patsiendi üldseisundist ning kaasuvatest haigustest.

Kõige sagedamini manustatakse keemiaravimeid veenisiseselt, suukaudselt, lihasesisese süstina, nahaaluse süstina või lülisambakanalisse (intratekaalselt). Keemiaravimeid võib manustada ka arterisse (intraarteriaalselt), kõhuõõnde (intraabdominaalselt) või toopiliselt (nt spetsiaalse nahakreemina teatud nahavähkide puhul). Tänapäeval kombineeritakse sageli keemiaravimeid nn. bioloogiliste ravimitega, mille toime on samuti suunatud kasvajarakkude vastu.

Keemiaravimid mõjutavad kõiki kiiresti paljunevaid rakke, milleks pole ainult vähirakud, vaid ka paljud organismi normaalsed rakud, mis paljunevad kiiresti: seedetrakti epiteelirakud, vererakud, karvafolliikuli rakud, sugurakud. Sellest on tingitud enamus keemiaravi kõrvaltoimetest: seedetrakti limaskesta haavandid, vererakkude vähesus, kiilaspäisus, menstruaaltsükli häired ning spermarakkude vähesus seemnevedelikus.

• Kõige sagedasemaks keemiaravi kõrvaltoimeks on iiveldus ja oksendamine. Ühed keemiaravimid ei tekita iiveldamist ega oksendamist, teised aga võivad tekitada väga tugevat iiveldamist ja oksendamist. Seetõttu kasutatakse enne keemiaravi sageli profülaktiliselt erinevaid iiveldusvastaseid ravimeid, mis enamus juhtudel suudavad vältida keemiaravimite poolt esile kutsutud iiveldust ja oksendamist.
• Seedetrakti limaskesta epiteelirakkude paljunemine aeglustub keemiaravi ajal, mistõttu kogu seedetrakti limaskest muutub väga õrnaks ja põletikuliseks, võivad tekkida väikesed haavandid. Sellist limaskesta põletikku nimetatakse mukosiidiks. Suus ja söögitorus tekkinud haavandid võivad olla väga valulikud, seepärast võib neelamine ja rääkimine muutuda valulikuks. Kui haavandid tekivad peen- või jämesooles, võib tekkida kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mukosiidi ennetamises ja ravis on väga oluline hoolikas suuhügieen (suuõõne sage loputamine kas spetsiaalsete desinfitseerivate lahuste, soolalahu või kummeliteega).
• Veremuutused tulenevad keemiaravimite pärssivast toimest luuüdile: keemiaravi ajal või selle järgselt väheneb või peatub vererakkude tootmine luuüdis. Erütrotsüütide (punaliblede) vähesus väljendub aneemias, mille sümptomiteks võivad olla väsimus, nõrkus, jõuetus, naha kahvatus. Vajadusel selle raviks kasutatakse erütrotsüütide suspensiooni (vere-) ülekandeid.
  Leukotsüütide (valgeliblede), eeskätt neutrofiilsete granulotsüütide, vähesus veres vähendab organismi vastupanuvõimet bakteritele ja seentele, mistõttu suureneb infektsiooni oht. Infektsiooni tunnusteks võivad olla palavik, külmavärinad, enesetunde halvenemine, köha. Infektsiooni raviks kasutatakse antibiootikume või seenevastaseid ravimeid. Vajadusel neutropeenia kestuse vähendamiseks kasutatakse nn kasvufaktorit, G-CSF (granulotsüütide kolooniaid stimuleeriv faktor). Trombotsüütide (vereliistakute) arvu vähenemisel veres võivad kergelt tekkida iseeneslikud veritsused (nt igemetest, ninast, seedetraktist, kuseelunditest), nahale võib tekkida peenetäpiline lööve. Raviks kasutatakse sellisel juhul doonoritelt saadud trombotsüütide kontsentraadi ülekandeid.
• Üheks ebameeldivamaks kõrvaltoimeks on juuste väljalangemine, sellest tingitud kiilaspäisus, karvakasvu hõrenemine peal või teistel kehaosadel (alopeetsia). Alopeetsiat ei tekita kõik keemiaravimid ning keemiaravi lõppedes juuksekasv taastub.
• Keemiaravi mõjutab ka sugurakkude paljunemist ja küpsemist. Naistel võivad tekkida menstruatsioonitsükli häired või menstruatsioonid lõpevad, rasestumisvõime võib kaduda täielikult. Meestel väheneb spermarakkude arv seemnevedelikus, mis võib põhjustada lastetust.
  Keemiaravi ajal peab hoiduma rasestumisest, mistõttu peavad mõlemad partnerid kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid ravimeid

Koostaja: dr Julia Abubikirova
2026