Südame elektrofüsioloogiline uuring ja rütmihäirete kateeterablatsioon

Mis on südame elektrofüsioloogiline uuring?

Südame elektrofüsioloogiline uuring (EFU) on diagnostiline protseduur, millega uuritakse südame elektrilist süsteemi ja rütmihäirete põhjuseid. Selleks viiakse reieveeni kaudu südamesse üks või mitu kateetrit. Kateetrite abil saab arst uurida südame elektrilist tegevust ning välja selgitada rütmihäire põhjuse ja tekkekoha.

Kui uuringu käigus selgub, et rütmihäiret on võimalik kohe ravida, jätkatakse sama protseduuri käigus kateeterablatsiooniga.

Mis on kateeterablatsioon?

Kateeterablatsioon on raviprotseduur, mille eesmärk on kõrvaldada rütmihäiret põhjustav haiguskolle. Selleks suunatakse kahjustatud piirkonda raadiosageduslik energia, mis kuumutab kude. Kuumutamise tulemusel tekib mõnemillimeetrine armkoe kolle, mis ei lase südametööd häirivatel elektriimpulssidel enam edasi levida või selles piirkonnas tekkida. Nii saab süda töötada ühtlasema ja normaalsema rütmiga.

Protseduuri näidustused

Protseduur on näidustatud patsientidele

kelle rütmihäire ei ole ravimitele alluv;
kellel on ilmnenud ravimitele kõrvaltoimeid;
kelle rütmihäire segab igapäevast elu;
kellel on raskesti talutav või eluohtlik rütmihäire.

Protseduur on vastunäidustatud, kui Teil on äge viirusinfektsioon.

Teavitage oma arsti enne protseduuri, kui Teil on:

võimalik rasedus;
kaasuvad haigused (neeruhaigus, diabeet, bronhiaalastma jm);
allergia teadaolevatele ainetele/ravimitele, eriti joodiühenditele;
hüübimishäire või kui Te kasutate verevedeldajaid;
olnud eelnevalt veresoonte ja/või südame operatsioon;
võimalik edasikanduv haigus (hepatiit, AIDS jm).

Protseduuriks ettevalmistus kodus

Portseduurile eelneval õhtul käige duši all.
Protseduuripäeva hommikul ärge sööge tahket toitu vähemalt 6 tundi enne haiglasse saabumist. Vedelikke (vesi, kohv, tee, viljalihata mahl) võite juua kokku kuni 200ml ja kuni 2 tundi enne uuringut.
Ärge võtke protseduuri hommikul verevedeldajad ehk antikoagulante (nt rivaroksabaan (Xarelto), dabigatraan (Pradaxa), abiksabaan (Eliquis). Olenevalt anktikoagulandist peab juba protseduurieelsel õhtul verevedeldaja ära jätma, seda täpsustab Teie raviarst.
Muud igapäevased ravimid võtke lonksu veega. Ärge iseseisvalt katkestage ühtegi ravimit, kui arst ei ole Teile teisiti öelnud.
Haiglasse võtke kaasa oma isikut tõendav dokument, igapäevaselt tarvitatavad ravimid või nimekiri nendest ning vahetusjalanõud.

Protseduuriks ettevalmistus haiglas

Haiglasse saabudes pöörduge esmalt registratuuri, kust suunatakse Teid edasi osakonda.
Osakonnas paigaldatakse Teile veenikanüül ning raseeritakse mõlemalt poolt kubemevoldi piirkond, vajadusel ka rind ja selg.
Enne protseduuri võtke ära hambaproteesid, prillid, käekell, ehted jm.
Kui kasutate kuuldeaparaati ja/või astmainhalaatorit, siis võtke need protseduurile kaasa.
Vahetult enne protseduurile minemist käige osakonnas tualetis.

Protseduuri ajal

Protseduuritoas paigaldatakse Teile EKG elektroodid, hapnikusaturatsiooni andur, vererõhu mansett ning kleepsud seljale ja rinnale.
Punktsioonikoht kubemevoldi piirkonnas desinfitseeritakse ning Teid kaetakse steriilse linaga.
Protseduur toimub tavaliselt lokaalanesteesias ehk tuimastussüst tehakse vaid punktsiooni kohale. Keerulisemate protseduuride puhul võib protseduur toimuda üldanesteesias.
Kateetrid viiakse südamesse reieveeni- ja/või arteri kaudu kanüülide abil, vajadusel röntgeni kontrolli all. Kateetrite sisestuskohale võib protseduuri ajaks jääda kerge valulikkus.
Kateetrite liikumist veresoones ja südames võite tunda ebamääraselt kiirguvalt õlas, kaelas või seljas.
Kui uuringu kateetrid on jõudnud südamesse, siis stimuleeritakse südant kateetrite kaudu, mille eesmärgiks on kutsuda esile rütmihäire. Rütmihäire ajal võite tunda südamekloppimist või ebamugavust rinnus.
Püüdke lamada ja hingata rahulikult, vältides sügavaid hingetõmbeid ja hinge kinni hoidmist.
Kui uuringu käigus leitakse rütmihäiret põhjustav koht, siis kuumutatakse antud koht või kohad raadiosagedusliku energiaga kuni 40 kraadini.
Kui tunnete protseduuri ajal valu, andke sellest personalile teada. Vajadusel manustatakse Teile valuvaigistit.
Protseduuri lõpus eemaldatakse kateetrid ja kanüülid ning punktsioonikohale pannakse plaaster ja sellele raskuskott.
Teid viiakse tagasi osakonna palatisse.
Protseduur kestab keskmiselt 2-4 tundi.

Protseduurijärgne periood

Peale protseduuri on Teil raskuskott punktsioonikohal 3-5 tundi ning selle aja jooksul ei tohi Te istuda ega püsti tõusta.
Kui personal eemaldab raskuskoti, siis võite tõusta ning tualetis käia, kuid kuni järgmise päeva hommikuni püsige voodis pikali ning hoidke punkteeritud jalg sirgena.
Koju saamise aja otsustab Teie raviarst. Enamasti minnakse koju päev peale protseduuri.
Verejooksu kahtluse korral (tunnete jalal soojust ja märga), raskuskoti nihkumisel või enesetunde halvenemisel kutsuge kohe personal, vajutades voodi peatsis olevat kutsunginuppu.
Kui punktsioonikohale on tehtud õmblus, siis eemaldab osakonna personal selle esimesel plaastrivahetusel või 24 tunni möödumisel.
Kodus võite käia duši all. Puhastage punktsioonikoht õrnalt seebi ja veega. Seejärel kuivatage piirkond ning asetage punkteeritud kohale uus plaaster.
Sauna, vanni ja basseini on lubatud minna nädala pärast, kui haav on paranenud ja nahk terve.
Piirake nädala jooksul füüsilist aktiivsust ning vältige tugevaid füüsilisi pingutusi. Nädala möödudes võite jätkata oma tavapärast elu.
Enamik patsiente tunneb pärast kateeterablatsiooni protseduuri olulist elukvaliteedi paranemist. Kui aga rütmihäire peaks taastuma, võtke ühendust oma raviarstiga, et arutada edasist raviplaani.

Võimalikud tüsistused ja ohud

Üldiselt on kateeterablatsiooni protseduuri riskid väiksed ja tõsiseid tüsistusi esineb harva (alla 5%). Osad riskid sõltuvad ka konkreetsest rütmihäirest, mida on vaja ravida. Peamised võimalikud tüsistused on:

punktsioonikohal verevalum, mis üldiselt ravi ei vaja;
veresoonte vigastused;
aeglane südamerütm, mis vajab südamestimulaatori paigaldamist;
tamponaad (südamevigastus, mis põhjustab vere kogunemist südamepauna);
südame- või ajuinfarkt;
kopsuveeni tüve ahenemine ehk stenoos, mis on seotud kodade virvendusarütmia ablatsiooniga;
pneumotooraks (õhk satub kopsukelmete vahele);
südameklappide kahjustus;
söögitoru kahjustus (ühendus ehk fistel);
surm (<0,1%).

Kui Teil tekib küsimusi protseduuri kohta, siis helistage telefonil 731 8454 (E-R kell 10.00-14.00).

Võtke ühendust oma perearstiga, kui ilmnevad põletiku tunnused: palavik, punktsioonikohal tugevam valu, punetus, turse.

Pöörduge EMOsse või kutsuge kiirabi, kui Teil tekib protseduuri järgselt:

pearinglus;
tasakaaluhäire;
valu südames;
muud ebatavalised seisundid;
jala tuimus/surin;
külm või sinakas labajalg;
punktsioonikoha suurenev turse/veritsus/eritis;
õhupuudus, tugev pearinglus;
kiire või ebaregulaarne südametegevus.

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi rütmihäirete osakond
2026