Günekoloogiline operatsioon avatud kõhuõõne meetodil

Paljud günekoloogilised haigused vajavad kirurgilist ravi. Võimalusel eelistatakse laparoskoopilist operatsiooni (väikeste haavade kaudu). Kui see ei ole võimalik või sobiv, teostatakse laparotoomia ehk avatud kõhuõõne operatsioon. Laparotoomia käigus tehakse kõhuseinale lõige, et pääseda ligi kõhuõõne- ja vaagnaelunditele. Laparotoomia võib olla vajalik järgmistel juhtudel:

  • suur günekoloogiline kasvaja,
  • pahaloomulise kasvaja kahtlus,
  • ulatuslik põletik või liited kõhuõõnes,
  • varasemate operatsioonide tõttu tekkinud anatoomilised muutused,
  • muud tervislikud seisundid või  kaasuvad haigused, mille korral on  avatud operatsioon patsiendile ohutum.

ENNE OPERATSIOONI

  • Üks kuu enne operatsiooni on vajalik teha operatsioonieelsed analüüsid, selleks tuleb registreeruda naistearsti või ämmaemanda vastuvõtule. Lisaks suunatakse anestesioloogi vastuvõtule patsiendid, kes on üle 70 aasta vanused, tugevalt ülekaalulised või kellel esineb südamehaigusi, suhkurtõbe ning muid kroonilisi haigusi.
  • Kui tarvitate verd vedeldavaid või põletikuvastaseid ravimeid, järgige enne operatsiooni järgmisi juhiseid: Aspirini kasutamine lõpetada 5 päeva, NSAID-ravimite (nt ibuprofeen) kasutamine 2 päeva ja Marevani kasutamine vähemalt 7 päeva enne operatsiooni. Clexane’i süsti võib teha kuni 12 tundi enne operatsiooni. GLP-1 agonistide (nt semaglutiid, tirsepatiid jt) kasutamine tuleb enne operatsiooni ajutiselt katkestada – täpsemad juhised annab arst.
  • Informeerige arsti oma teadaolevatest haigustest ja tarvitatavatest ravimitest, oma tervislikust seisundist operatsioonile tulles ning teadaolevatest allergiatest.

Operatsioon toimub haiglasse saabumise järgsel päeval. 

OPERATSIOONIPÄEVAL

  • Operatsioonipäeval peate olema söömata vähemalt 6 tundi ja joomata 2 tundi enne operatsiooni.
  • Operatsioonipäeva hommikul ei tohi suitsetada ega närida närimiskummi, et vältida oksendamist ja happelise maosisu sattumist kopsudesse.
  • Operatsioonile eelneva dieedi ja lahtistite kasutamises osas järgige arsti soovitusi.
  • Lisainfo: www.kliinikum.ee/naistekliinik/kliinikust/gunekoloogia-osakond

OPERATSIOONI KULG

Operatsioon teostatakse üldnarkoosis.

Nahalõige tehakse kas pikisuunaliselt kõhu keskjoonel nabast häbemeluuni, vajadusel nabast kõrgemale või horisontaalselt alakõhus (Pfannenstieli lõige). Lõike valik sõltubplaneeritava operatsiooni mahust, emaka või kasvaja suurusest, varasemate operatsioonide armidest ja Teie kehatüübist.

Eemaldatud koed (tsüst, müoomisõlm, emakas jt) saadetakse histoloogilisele uuringule. Histoloogiline uuring võimaldab kinnitada ja täpsustada diagnoosi. Uuringu tulemus  edastatakse digilukku umbes 2-3 nädala möödudes.

PÄRAST OPERATSIOONI

Pärast operatsiooni jälgitakse Teie seisundit kõigepealt ärkamisruumis (recovery), sealt viiakse edasi günekoloogia osakonna intensiivravi palatisse. Osakonna tavapalatisse lubatakse Teid vastavalt üldseisundile, tavaliselt 1.–2. operatsioonijärgsel päeval.

Operatsioonijärgsel on tromboosi ja muude tüsistuste vältimiseks väga oluline varajane liikumine. Vajadusel kasutatakse ka tromboosivastaseid süste ja tugisukki.

Haiglaravi kestab tavaliselt 3-7 päeva sõltuvalt operatsiooni mahust ja taastumisest.

KODUNE ENESEHOOLDUS

  • Täielik taastumine operatsioonist võib kesta 4-6 nädalat.
  • Vajadusel kirjutatakse Teile koju kaasa valuvaigisteid või põletikuvastaseid ravimeid ning määratakse järelkontroll.
  • Teil on õigus töövõimetuslehele, mis väljastatakse haiglas, seda saab pikendada nii naistearst kui ka perearst.
  • Kodus peske haava ja haava ümbrust jooksva sooja veega duši all. Kasutage ainult vett, ärge hõõruge ega kasutage agressiivseid vahendeid.
  • Haavaõmblused eemaldatakse pereõe juures tavaliselt 7–14 päeva pärast operatsiooni.
  • Täpsemad operatsioonijärgsed juhised annab Teile opereerinud naistearst.

VÕIMALIKUD TÜSISTUSED

Operatsioonil või operatsioonijärgses perioodis võib harva esineda järgmiseid tüsistusi:

  • kõhusisene verejooks;
  • siseorganite (soolte, kusepõie, veresoonte) mehhaanilised või elektrilised traumad. Vigastuse hilisemal ilmnemisel võib olla vajalik kordusoperatsioon;
  • haava- või kõhuõõnepõletik;
  • tromboos või kopsuarteri trombemboolia;
  • narkoosist tingitud tüsistused (allergiline reaktsioon, hingamisprobleemid, aspiratsioon).

Pöörduge erakorraliselt naistearsti poole, kui Teil operatsioonijärgselt esineb:

  • palavik üle 38 °C,
  • tugev või süvenev kõhuvalu,
  • haavast eritis või haava tugev punetus,
  • tugev verejooks tupest,
  • jalavalu või turse,
  • hingamisraskus.

Tööpäevadel kell 08.00-18.00 pöörduge naistenõuandla valvekabinetti, muul ajal EMOsse.

Koostajad: dr Liis Järva, dr Pille Soplepmann
2026