Kõhuaordi aneurüsm

Aort on keha suurim arter (veresoon), mis algab südamest ja ulatub kõhuõõnde. Aort jaguneb neljaks osaks, mis kannavad hapnikurikast verd kõigisse kehaosadesse:

  • ülenev osa – südamesse;
  • kaare osa – pähe, kaela ja kätesse;
  • alanev rindkere osa – rindkeresse;
  • kõhu osa – kõhuõõne organitesse.

Mõnede haiguste korral võib aordi sein nõrgeneda, põhjustades aordi laienemise. Oluliselt laienenud osa nimetatakse aneurüsmiks. Aneurüsme võib tekkida igas keha arteris, kuid kõige sagedamini kõhupiirkonnas ja neid nimetatakse seega kõhuaordi aneurüsmiks (ingl k abdominal aortic aneurysm – AAA). Enamik aneurüsme ei põhjusta tuntavaid probleeme, kuid need võivad muutuda ohtlikuks ja võib tekkida risk aordi rebenemiseks. Aordi rebenemisel jookseb veri kõhuõõnde, põhjustades eluohtliku seisundi.

Kõhuaordi aneurüsmi tekke põhjused

Kõhuaordi aneurüsm tekib siis, kui aordi sein nõrgeneb. Haiguse põhjus on ebaselge, kuid mõnedel inimestel on suurem risk haigestumiseks. Teie risk haigestumiseks on suurem, kui:

  • olete mees ja vanem kui 65 aastat;
  • suitsetate või olete varem suitsetanud;
  • Teil on kõrge vererõhk;
  • Teil on kõrge kolesteroolitase;
  • Teil on lähedane sugulane, kellel on olnud kõhuaordi aneurüsm;
  • Teil on südame- ja arterite haigus (ateroskleroos);
  • Teil on krooniline kopsuhaigus (KOK);
  • Teil on Marfani sündroom.

Kõhuaordi aneurüsmi tunnused

Kõhuaordi aneurüsm ei põhjusta tavaliselt mingeid kaebusi kuni rebenemiseni. Tavaliselt avastatakse kõhuaordi aneurüsm kas sõeluuringu käigus või muude terviseprobleemide uurimisel. Aneurüsmi suurenedes võivad mõnikord ilmneda järgmised kaebused:

  • kõhu- või seljavalu,
  • pulseeriv tunne kõhus.

Kõhuaordi aneurüsmi sõeluuring

2025. aastal alustatakse kõhuaordi aneurüsmi sõeluuringu pilootprojektiga kahes suuremas veresoontekirurgia keskuses – Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Pilootprojekti raames kutsutakse juhuvalimi põhjal ultraheliuuringule mehed alates 65. eluaastast, kuna neil on suurem risk haiguse tekkeks.

Kõhuaordi aneurüsmi uuringud

Kõhuaordi aneurüsmi diagnoosimiseks kasutatakse ultraheliuuringut. Ultraheliandur asetatakse kõhule ning ekraanil kuvatakse kõhuaordi läbimõõt. Uuringu tulemusena saate teada, kas Teil on kõhuaordi laienemine või aneurüsm:

  • aort on laienenud – 25 mm kuni 29 mm
  • väike aneurüsm – 30 mm kuni 44 mm
  • keskmine aneurüsm – 45 mm kuni 54 mm
  • suur aneurüsm – 55 mm või suurem.
Ultraheliuuring

Kõhuaordi aneurüsmi käsitlus

Kõhuaordi aneurüsm mõõtmetelt iseenesest ei vähene. Aneurüsm suureneb kuni tekib ravi näidustus (rahvusvaheliste ravijuhiste näidustusel >55 mm). Teadusuuringud näitavad, et tavaliselt kõhuaordi aneurüsm suureneb 2–3 mm aastas. Aneurüsmi suuruse jälgimiseks tehakse ultraheliuuringuid kindlate ajavahemike järel, uuringu sagedus määratakse aneurüsmi läbimõõdu järgi.

Kõhuaordi aneurüsmi ravi

Ravi sõltub aneurüsmi suurusest ja kaebustest.

  • Väikese aneurüsmi korral soovitatakse elustiili muutusi, näiteks suitsetamisest loobumist ja tervislikku toitumist.
  • Sõltuvalt teostatud uuringutest võidakse Teile soovitada:
    • ravimeid vererõhu ja kolesterooli alandamiseks;
    • operatsiooni, et vähendada rebenemise riski. Operatsioonil on riskid ja võimalikud kõrvaltoimed, mida kirurg Teiega arutab.

Aordi aneurüsm ja stenditud aort

Aneurüsmi rebenemisel on vajalik erakorraline operatsioon.

Kõhuaordi aneurüsmi rebenemise tunnused võivad olla:

  • äkiline tugev selja-, kõhu- või nn “puusast kõhuni” valu;
  • teadvusekaotus;
  • palpeeritav pulseeriv moodustis kõhus.

Kutsuge kohe kiirabi! See on eluohtlik olukord, mis vajab kohest haiglaravi.

Kõhuaordi aneurüsmi riski vähendamine

Tervisliku elustiili harjumused võivad aidata vähendada kõhuaordi aneurüsmi tekkeriski või aeglustada selle suurenemist:

  • toituge tervislikult (www.TAI.ee);
  • olge füüsiliselt aktiivne (www.TAI.ee);
  • püüdke kehakaalu langetada, kui olete ülekaaluline (eriti oluline on vööümbermõõt!);
  • vähendage alkoholi tarbimist (www.TAI.ee);
  • loobuge suitsetamisest.

Veresoontekirurgi vastuvõtule pöördumiseks on vajalik perearsti saatekiri või e-konsultatsioon. Vastuvõtuaja saate Tartu Ülikooli Kliinikumis broneerida kõnekeskuse telefonil 731 9100.

Koostajad: Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum
Foto: erakogu
2025