Lamatised

Lamatised on naha ja nahaaluste kudede kahjustus, mis on tekkinud püsivast survest nahale luulise kehaosa piirkonnas. Püsiv surve nahale surub väikesed nahaveresooned kinni ja naha verevarustus on häiritud. Kui surve nahale kestab liiga kaua, hakkavad koed surema ja kujuneb lamatis. Lamatisi võib põhjustada ka naha hõõrdumine. Tavalisemad kohad lamatiste tekkeks on ristluupiirkond, puusapiirkond, kannad, pahkluud, põlved ja küünarnukid.

Lamatise tekkimise riskitegurid

pikaajaline voodis lamamine või toolil istumine (ratastooli kasutajad);
võimetus end kõrvalise abita liigutada;
nõrgenenud kontroll põietegevuse ja roojamise üle (roe ja uriin ärritavad nahka);
kehv toitumine ja vähese vedeliku tarbimine – naha seisund halveneb;
vähenenud tundlikkus terviseprobleemide, ravimite mõjul;
nahaaluse rasvkoe vähesus luulistes piirkondades – puusadel, kandadel, pahkluudel.

Lamatise sümptomid

Nahaärrituse ja surve tagajärjel võivad lamatised tekkida kõikidel luulistel kehapiirkondadel. Sümptomid arenevad järk-järgult:

I aste: punetav ala ei kao 30 minuti jooksul pärast asendi vahetamist.
II aste: nahal on lõhed, villid, ketendus, haavandid.
III aste: nahk on katki ja võib esineda eritust. Haavand läbib nahka ja võib ulatuda nahaalusesse koesse. Rasvkude võib olla nähtav.
IV aste: arenenud on sügav haavand. Lihased ja luu on nähtavad.

Lamatiste ravi

Ravi sõltub lamatise ulatusest. Lamatised nõuavad kiiret ja pidevat ravi varajastest staadiumitest alates, et ära hoida kudede edasisi kahjustusi ja põletikke. Enamik lamatishaavandeid paraneb raviga, kuid mõned ei parane kunagi täielikult.

Lamatistele viitavate haigusnähtude esinemisel:

pöörduge arsti juurde;
vältige survet lamatise piirkonnas (kui lamatis asub seljal, peaks lamama küljel või kõhuli);
hoidke haavand puhas ja vältige saastumist väljaheitega; kasutage spetsiaalseid nahahooldusvahendeid, mis hoiavad ära põletike tekke ja kaitsevad ümbritsevaid kudesid;
ärge masseerige lamatise piirkonda, kuna see võib nahakahjustusi süvendada;
muutke asendit iga 1-2 tunni järel;
pöörduge kohe arsti poole, kui esineb palavik, ebameeldiva lõhnaga eritis lamatishaavast, punetus ümber lamatise.

Kodune enesehooldus

Naha hooldus

Hommikuti ja õhtuti hinnake naha seisundit – kas esineb punetust, tumenenud nahka, haavandeid, sinikaid, tundlikkuse häireid, turseid või ville.
Kontrollige valgete täppide või laikude esinemist, kuna enne punetuse teket muutub nahk valkjaks. Pöörake tähelepanu nendele kohtadele, mis jäid punetavaks pärast asendi muutmist. Tähtis on leida probleemsed kohad enne nahakahjustuste väljakujunemist.
Punetavaid kohti ei tohi masseerida.
Pidamatuse, higistamise ja haavaeritiste korral tuleb nahk kohe puhastada, vältimaks selle niiskusest tingitud nahakahjustust.
Pesemiseks kasutage pehmet käsna. Kasutage püksikuid või hea imamisvõimega sidemeid, mis jätavad naha kuivaks.
Vannitamisel kasutage sooja vett ja õrna seepi.
Vältimaks naha kuivamist, kasutage kreeme, salve ja õlisid. Alkoholi sisaldavaid vahendeid ei tohi nahal kasutada.

Asendi muutmine

Vähendage luulistele kehaosadele langevat survet asendi muutmisega. Voodis vahetage asendit iga 2-3 tunni järel, ka öösiti; ratastoolis iga 15-60 minuti järel.
Asendi vahetamisel võib abistaja kasutada tõstmiseks lina, võimalusel spetsiaalseid abivahendeid – libilina, libilaud, asendipadjad.
Vältige lohistamist mööda voodipesu.
Soovitav on asendivahetust teostada mitmekesi.
Külili lamades vältige vahetult puusaluul lamamist, kasutades asendeid, mis võimaldavad survet paremini jagada.
Luulisi piirkondi (kandu ja küünarnukke) masseerida ei tohi.
Soovitame võimelda: kõverdada sõrmi ja varbaid, ringitada käe- ja jalalabasid, pingutada ja lõdvestada lihaseid ning hoida neid elastsena. Kui ise ei suuda harjutusi teha, võib keegi abistada.

Vahendid surve vähendamiseks

Lamatisohtlikke piirkondi kaitske spetsiaalse lamatisemadratsi või padjaga. Kasutage vaht- või geelpatju surve vähendamiseks.
Ratastoolis kasutage ratastoolipatja, mis aitab keharaskust jaotada ühtlasel.
Sõltuvalt seisundist, tõstke voodipeatsit vähe ja nii lühikeseks ajaks kui võimalik. Kui voodipeatsit tõstetakse rohkem kui 30 kraadi, võib keha alla vajuda ja suurendada survet tuharatele, mis tõstab lamatiste riski.
Kasutage patju või kiilu, et põlved ja pahkluud ei puutuks teineteise vastu. Täieliku liikumatuse korral pange padjad säärte ja pahkluude alla, et kannad ei puutuks vastu voodit.
Hoidke voodiriided kortsudeta ja kuivad.
Jälgige, et riietel poleks pakse õmblusi.

Õige toitumine

Tasakaalustatud dieet. Valgud ja kalorid on väga tähtsad. Terve nahk on kahjustustele vastupidavam.
Piisav vedeliku joomine.
Kui tavalise toidu söömine ei ole võimalik, pidage arstiga nõu toitainete osas. Vajadusel süüa ravitoitu.

Koostaja: üldkirurgia osakonna õde Kristel Kartau
2025