Põhjamaade lootemeditsiini konverents võtab fookusesse, kuidas mõjutavad rasvumine ja kaalulangetusravimid ema ja loote tervist (28.05.2026)

27.–29. mail 2026 toimub Tartus Põhjamaade Lootemeditsiini võrgustiku aastakohtumine „10th Annual Meeting of Nordic Network of Fetal Medicine“, mis toob Tartusse Põhjamaade ja Baltimaade juhtivad lootemeditsiini spetsialistid. Konverentsi fookuses on uued suunad nii rasedustüsistuste kui loote arenguhäirete käsitluses.

Nagu nimigi ütleb, siis „lootemeditsiin“ on sünnitusabi ja günekoloogia eriala osa, mis keskendub loote arengule ning võimalike arenguhäirete või haiguste diagnoosimisele ja jälgimisele juba raseduse ajal. „Lootemeditsiini eesmärk on tagada võimalikult turvaline rasedus nii emale kui ka lapsele, avastada kõrvalekalded võimalikult varakult ning planeerida raseduse jälgimine, vajadusel ravi või sünnitusjärgne käsitlus. Tänapäeval tähendab lootemeditsiin järjest enam ka personaliseeritud meditsiini – iga pere ja iga rasedus on erinev ning otsuseid tehakse individuaalselt, arvestades nii meditsiinilisi näitajaid kui ka pere ootusi,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juht professor Kristiina Rull.

Kas loote ravimine on võimalik?

Lootemeditsiin on üks kõige kiiremini arenevaid valdkondi, mis tähendab, et lisaks diagnostikale ja jälgimisele on teatud juhtudel võimalik loodet ravida juba ka enne sündi. „Näiteks on võimalik ravida loote rütmihäireid ema kaudu antavate ravimitega. Kui lootel on diagnoositud aneemia, on võimalik teha emakasiseseid vereülekandeid. Samuti praktiseeritakse tänapäeval juba ka üsasisest kirurgiat, mis tähendab, et lootele on võimalik teha ka kirurgilisi protseduure teatud kaasasündinud väärarendite puhul – näiteks šuntide paigaldamine sünnieelselt kusetrakti väärarendi korral,“ kirjeldas Kliinikumi vanemarst-õppejõud ja lootemeditsiini meeskonna liige dr Ele Hanson. Ta lisas, et isegi, kui kõik haigused ei ole enne sündi ravitavad, võimaldab varajane diagnoos sageli paremini planeerida raseduse jälgimist, sünnitust ja vastsündinu ravi. Kirjeldatud üsasisene kirurgia on kasutusel ainult üksikutes spetsialiseeritud keskustes üle maailma.

Mõlemad naistearstid rõhutasid, et lootemeditsiin ei tähenda automaatselt probleemi olemasolu – sageli vajatakse lihtsalt täpsemat hindamist ja nõustamist. „Kõik rasedad ei vaja lootemeditsiini spetsialisti konsultatsiooni, kuid enamik puutub lootemeditsiiniga siiski kokku läbi rasedusaegsete ultraheliuuringute ja sõeluuringute. Lootemeditsiini spetsialisti juurde suunatakse tavaliselt siis, kui sõeluuring näitab kõrgemat riski, ultraheliuuringul avastatakse kõrvalekalle või emal on mõni krooniline haigus, mis võib mõjutada loote arengut või tegemist on mõnel muul põhjusel kõrge riskiga rasedusega,“ sõnas dr Hanson.

Lootemeditsiini peamiseks diagnostikameetodiks on ultraheliuuring, mis on ohutu ja laialdaselt kättesaadav. Seda kasutatakse kogu raseduse vältel loote kasvu ja asendi, organite arengu, platsenta ja lootevee hindamiseks. Harvem kasutatakse MRT-uuringut, mis aitab täiendada ajustruktuuride hinnangut, aga mõnikord ka teiste organite kõrvalekaldeid. Suur osa lootediagnostikast keskendub ka geneetilistele uuringutele: võimalikud on kaudsed sõeluuringud, ema verest saab määrata loote DNA-d, loote kromosoomide hindamiseks tehakse ka platsenta biopsiat ja lootevee uuringut ning vahel võib tekkida vajadus ka  loote nabaväädist vereanalüüsi võtmiseks.

Kõrgetasemelise diagnostika kõrval tähendab tänapäevane lootemeditsiin erialade tihedat koostööd, et pere saaks loote arenguhäire diagnoosimisel võimalikult täpse info ja parima raviplaani. „Kliinikumis töötab erialadeülene lootemeditsiini ravimeeskond, kuhu kuuluvad lootemeditsiinile spetsialiseerinud naistearstid, ämmaemandad, geneetikud, neonatoloogid, radioloogid ning vajadusel ka lastekardioloogid, lastekirurgid, lasteneuroloogid, lastenefroloogid, raseduskriisinõustajad jne. Meil on väga hea koostöö Helsinki ja Karolinska lootemeditsiinikeskustega, kust saame vajadusel nõu küsida ja oma patsiente üsasiseseks raviks suunata,“ rääkis professor Rull.

Konverentsi üks fookus: rasvumine, kaalulangetusravimid ning nende mõju ema ja loote tervisele

Viimastel aastatel on palju räägitud ülemaailmsest rasvumise probleemist, millele on lisandunud ka kaalulangetusravimite temaatika. „Rasedate seas kasvab ülekaalu ja rasvumise osakaal ning samal levib väga kiiresti ka kaalulangetusravimite kasutamine. Need ravimid mõjutavad olulisel määral ainevahetust, söögiisu ja kehakaalu ning neid kasutavad järjest enam viljakas eas naised. Meil ei ole veel kogu teadmist, kuidas need ravimid mõjutavad naise viljakust, rasedust ja loodet. See on praegu väga aktiivne uurimissuund lootemeditsiinis ning praeguste ravijuhtise järgi ei kuulu rasedus ja kaalulangetusravimid kokku,“ tõi dr Hanson välja.

Küll aga on teada, kuidas mõjutab rasvumine nii naise kui loote tervist. „Rasvunud emade lastel on kirjeldatud võimalikke kognitiivseid häireid, autismispektrihäiret, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH), ärevust ja depressiooni, häirunud söömiskäitumist ning suuremat kalduvust tasupõhisele ehk naudingust juhitud käitumisele,“ osundas naistekliiniku juht professor Rull. Ta lisas, et oluline teema on ka ema tervis pärast rasedust: „Rasedus toob välja organismi nõrgad kohad ja seega näitab selgelt kätte, millega sünnitusjärgselt rohkem tegeleda. Kuidas ja mis meetodeid kasutada,  kuidas emasid suunata, et vaatama riskile haigus ei tekiks, on samuti üks lootemeditsiini valdkond, millele tähelepanu pöörata.“

Lisaks keskenduvad Põhjamaade ja Baltimaade lootemeditsiini eksperdid konverentsil ka rasedusaegsetele tüsistustele, loote kasvupeetusele, platsenta rollile loote arengus, sünnieelsele sõeluuringule ja uutele ravivõimalustele. „Võime olla Eestis olla väga uhked lootemeditsiini eriala kõrge kvaliteedi üle, mis on Põhjamaadega samal tasemel. Suuremates keskustes on rohkem võimalusi haruldaste haiguste diagnostikaks, lootekirurgiaks ja teadustööks. Eesti tugevuseks on kiire infovahetus ning väga hea koostöö eri keskuste vahel, mille tulemusel on patsientide käsitlus ühtlustatud,“ selgitas dr Hanson. Põhjamaade ja Baltimaade koostöö on oluline just harvem esinevate kõrvalekallete osas kogemuse jagamiseks ja teatud rikete osas ka spetsialiseerunud keskustesse koondamine.

Et Tartu on Eesti meditsiini süda ning Tartu Ülikooli Kliinikum lootemeditsiini kompetentsikeskus, valiti Põhjamaade võrgustiku poolt 10. aastakohtumiseks just ülikoolilinn. Konverentsile on oodata ligilaudu 200 erialaspetsialisti ja -huvilist üle Euroopa. Rohkem infot leiab sündmuse kohta veebilehel.

Lisainfo
Prof Kristiina Rull, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juht, Kristiina.Rull@kliinikum.ee
Dr Ele Hanson, vanemarst-õppejõud, Ele.hanson@kliinikum.ee