Refluksi võib esineda kõigil inimestel sõltumata soost ja vanusest (26.06.2026)

Levinud tervisemure gastroösofageaalne refluks on haigusseisund, mil maohape liigub tagasi söögitorru ja tekitab limaskesta ärritust. Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku gastroenteroloogia osakonna gastroenteroloog dr Margareth Meri selgitab, miks refluks tekib, kuidas kaebusi leevendada ning millised on haiguse ravivõimalused.

Gastroösofageaalne refluks on maosisaldise tagasiheide söögitorusse, suhu või ninaneelu. Kliinikumi gastroenteroloog dr Meri nentis, et tegemist on väga levinud tervisemurega, mis võib esineda kõigil inimestel sõltumata soost ja vanusest. „Refluks on eriti levinud heaoluriikides ning Euroopas esineb seda hinnanguliselt igal neljandal inimesel. Kuigi haigestuda võivad kõik, esineb haigust rohkem eakamatel, üle 65-aastastel inimestel,“ selgitas dr Meri. Haiguse riskiteguriks on ülekaal, mis suurendab kõhusisest rõhku ja soodustab maosisu liikumist ülespoole. 

Refluksi kujunemisel mängivad olulist rolli ka suitsetamine, rasedus ja teatud anatoomilised eripärad, näiteks söögitorulahisong. Ka toitumisel on oma mõju. „Refluksisümptomid süvenevad sagedamini siis, kui süüakse suuri portsjoneid, süüakse vahetult enne magamaminekut või kui menüüs on rohkelt rasvast ja praetud toitu, alkoholi või kohvi,“ kirjeldas Kliinikumi sisekliiniku gastroenteroloog. Reflukshaiguse tüüpilisteks sümptomiteks on kõrvetised, rinnakutagune valu ja maosisu tagasivool suhu, kuid esineda võivad ka hapu maitse suus, krooniline köha, häälekähedus või tükitunne kurgus. 

Probleemi keskmes on söögitoru alumise sulgurlihase nõrgenenud talitlus – lihas, mis peaks pärast neelamist taas sulguma, ei tee seda piisavalt tõhusalt, mistõttu maosisu võib liikuda söögitorusse, suhu või ninaneelu. „Tasub meeles pidada, et refluks ei väljendu alati kõrvetistena. Vaikse refluksi korral jõuab hape hoopis neelu piirkonda ja põhjustab kurguärritust, köhatamist, kuivköha, hommikust häälekähedust ning mõnikord ka neelamisraskust või halba hingeõhku. Kuna klassikalised kõrvetised puuduvad, võib selle äratundmine võtta kauem aega,“ rõhutas dr Meri. Ravita võib refluks pikema aja jooksul tekitada söögitoru põletikku, ahenemist ning isegi vähieelsete muutuste kujunemist.

Gastroenteroloogi sõnul pole refluksi diagnoosimine enamasti keeruline, sest tüüpiliste kaebuste korral saab haiguse kindlaks teha juba anamneesi põhjal. „Gastroskoopiat, mida rahvakeeli vahel ka “mõõga neelamiseks“ nimetatakse ja mida täiskasvanud patsiendid võivad peljata, ei ole alati tarvis teha. Protseduur on vajalik vaid juhul, kui esinevad ohusignaalid, nagu seletamatu kaalulangus, neelamisraskus, korduv oksendamine või vereanalüüsi muutused. Samuti siis, kui kaebused püsivad vaatamata ravile,“ selgitas dr Meri. Kui patsiendil tekib küsimus, kas sümptomid on kindlasti seotud happelise tagasivooluga, saab teostada söögitoru pH-meetriat –  söögitorru asetatakse nina kaudu peenikene sond, mis registreerib maosisu tagasivoolust tingitud pH muutusi söögitorus. 

Täiskasvanute ravi keskmes on elustiili muutused, nagu näiteks väiksemad toiduportsjonid, aga tihedamad toidukorrad, hilise söömise vältimine, magamine kõrgema peaalusega, kitsaste riiete vältimine ja toituainete vältimine, mis refluksisümptome esile toovad. „Elustiili muutuste mõju võib olla märkimisväärne ning mitmel juhul aitavad need patsiendil kaebused kontrolli alla saada. Kui inimesel on tekkinud ülekaal, tuleks mõelda kehakaalu langetamisele. Samuti tuleks lõpetada alkoholi tarvitamine ja suitsetamine,“ sõnas dr Meri. Kui elustiili kohandamisest ei piisa, määratakse ravimid, eeskätt prootonpumba inhibiitorid, mis vähendavad maohappe tootmist. „Enamik inimesi saab nende abil oma kaebused hästi kontrolli alla,“ lisas dr Meri. 

Juhul, kui hoolimata ravist ja muutustest eluviisis jäävad sümptomid püsima või tekivad tüsistused, võib osutuda vajalikuks kirurgiline sekkumine, kuid see on dr Meri sõnul pigem harv. „Refluks võib olla ebamugav ja elukvaliteeti häiriv seisund, kuid enamasti on haigus hästi juhitav. Teadlikkus oma sümptomitest, nende seostest toitumise ja harjumustega ning varane tegutsemine aitavad enamikul inimestel refluksist vabaneda või olukorda märgatavalt parandada,“ selgitas dr Meri. Paljudel patsientidel piisabki väikestest, järjekindlatest muutustest, et igapäevaelu muutuks oluliselt mugavamaks.

Kliinikumi Leht