Verevarud vajavad täiendamist ka suvel (07.07.2026)

Kellelgi oli täna keeruline sünnitus, keegi vajab erakorralist operatsiooni, kellelgi diagnoositi leukeemia. Kõigil nendel juhtudel võib doonorivere kasutamine olla määrava tähtsusega. Verevarud saavad stabiilsed olla ainult tänu doonoritele, aga vereülekanne suvepuhkuse lõppu oodata ei saa.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse ülemarst-õppejõu dr Helve Königi sõnul kordub sama muster aasta ringi – suvel on doonorid puhkusel ja kodust eemal, sügisel ja talvel langeb osa doonoritest ajutiselt välja viirushaiguste tõttu. „Verevarud vajavad täiendamist aastaringselt ning patsientide vajadused, aga ka ootamatud õnnetused, paraku kalendrit ei jälgi,“ selgitas dr König regulaarsete doonorite olulisust.

Vereülekanne võib osutuda kiiresti vajalikuks operatsioonil, sünnitusel või trauma korral, kus pole aega abisaaja veregruppi määrata. „Sellistes olukordades on asendamatu roll just 0-negatiivsel verel, sest seda saab kasutada kõigi veregruppidega patsientide jaoks,“ selgitas verekeskuse ülemarst-õppejõud. 0-negatiivse veregrupi omanikke on vaid 4,3% Eesti elanikkonnast, mistõttu vajavad universaalse doonorivere varud sageli täiendamist.

2025. aastal külastas Kliinikumi verekeskust 8121 doonorit – aasta varem oli see arv 8645. Võrreldes eelmise aastaga on vereloovutuste arv langenud ligikaudu 1000 võrra, sealhulgas on juba mitmendat aastat nii veredoonorite kui esmaloovutajate arv Eestis langustrendis. Verd ei saa aga tehislikult toota ehk selle ainus allikas teine inimene, mistõttu on doonorite panus hädavajalik ja asendamatu.

Dr Königi sõnul ei jõua loovutatud veri patsiendini kunagi sellisel kujul, nagu see kotikesse koguti. „Doonor loovutab ühe doosi täisverd, millest valmistatakse kolm komponenti – punalibled ehk erütrotsüüdid, vereliistakud ehk trombotsüüdid ja plasma,“ kirjeldas dr König. Punalibled on keha hapnikukandjad, mida kasutatakse operatsioonidel, sünnitustel ja ka aneemia puhul. Vereliistakuid kasutatakse verehaiguste ravis ning plasmat eelkõige hüübimishäirete ravis. Samuti saab plasmast valmistada rohkem kui 20 erinevat ravimit.

Verekeskuse ülemarst-õppejõu sõnul on tervele inimesele vereloovutus ohutu. „Kui loovutada verd vastavalt kehtestatud reeglitele, ei nõrgesta see doonori tervist. Vereloovutus stimuleerib luuüdi tootma uusi vererakke, mis hoiab vereloome aktiivsena,“ lisas ta. Vahe kahe vereloovutuse vahel peaks meestel olema vähemalt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud inimene vanuses 18–65, kelle kehakaal on vähemalt 50 kg. Enne vereloovutust täidetakse küsimustik tervisliku seisundi ja eluviiside kohta ning meditsiinilises läbivaatuses otsustatakse, kas doonorlus on ohutu nii doonorile kui ka vereülekande saajale. Vereloovutus koos registreerimisega võtab tavaliselt alla tunni.

„Vereloovutus on kiire ja ohutu protseduur ning iga loovutus võib päästa kellegi elu. Kunagi ei tea, millal võid sama abi vajada hoopis sina ise või su lähedane,“ ütles verekeskuse ülemarst-õppejõud.

Kliinikumi verekeskus ootab suveperioodil (1. juuni – 31. august) doonoreid:

E–N  9.00–17.00
R  8.00–15.30

Aadress: L. Puusepa 8, B-korpuse I korrus (sissepääs pargipoolsest uksest)
Kaasa võtta pildiga isikut tõendav dokument.

Lisainfo: kliinikum.ee/verekeskus