Diabeet võib tabada igaüht, sõltumata ajast ja vanusest (14.11.2025)

14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva – päeva, mis juhib tähelepanu ühele levinumale kroonilisele haigusele. Eestis on 1. tüüpi diabeeti põdevate laste arv viimase 30 aasta jooksul ligikaudu kolmekordistunud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku vanemarst-õppejõud dr Aleksandr Peet selgitab, mis vahe on diabeeditüüpidel, miks haigus tekib ja mida saab iga inimene oma tervise heaks ise ära teha.

Diabeeti peetakse tihti „magusasõprade haiguseks“, kuid tegelikult on tegemist haiguste rühmaga, kuhu kuuluvad kaks põhitüüpi: 1. ja 2. tüüp diabeet. „Kui räägime diabeedist, siis paljudele tuleb silme ette ülekaaluline keskealine inimene, kes sööb palju magusat. See kirjeldus vastab osaliselt teist tüüpi diabeedile, mille puhul kõhunääre küll toodab insuliini, kuid keha ei kasuta seda enam tõhusalt – tekib insuliiniresistentsus. Insuliin aga aitab viia suhkru verest rakkudesse, et keha saaks sellest energiat. Kui rakud insuliinile enam ei reageeri, jääb suhkur verre ja veresuhkru tase tõuseb,“ rääkis dr Peet. Ligikaudu 90% diabeedijuhtudest moodustab 2. tüüpi diabeet.

Ülejäänud ligi kümnendik on esimese tüübi diabeet, mille puhul organism hävitab insuliini tootvad rakud. „Sel juhul tekib täielik insuliinipuudus – mitte sellepärast, et insuliin ei toimiks, vaid kuna seda lihtsalt ei toodeta,“ rääkis dr Peet. Esimese tüübi diabeet on sagedasem lastel, kuid võib avalduda igas vanuses. „Umbes pooled haigestuvad veel lapseeas – enim diagnoositakse 6–7-aastastel lastel ja teine pool haigestub täiskasvanueas Ka 70-aastasel inimesel võib tekkida esimese tüübi diabeet, kuid need juhud on harvad,“ selgitas vanemarst-õppejõud.

Dr Peet rõhutab, et diabeedi tekkepõhjused on keerulised. „Tegelikult pole asi selles, kui palju kommi või šokolaadi on söödud, see on väga lihtsustatud seletus. Esimese tüübi diabeet ei ole seotud toitumise ega eluviisidega, tegelikud tekkepõhjused on siiani teadmata. Näiteks kasvavad ühes peres üles ühe muna kaksikud – söövad sama toitu, elavad ühes majas, põevad samu haigusi. Üks haigestub, teine mitte. Miks? Vastust pole,“ märkis vanemarst-õppejõud. Kuigi geneetiline eelsoodumus mängib rolli ja leidub perekondi, kus diabeedihaigeid on mitu, võib 1. tüüpi diabeet tekkida ka perekonnas, kus seda varem pole olnud.

 „Teise tüübi puhul ei ole asi otseselt magusasöömises, vaid üldises rasvumises. Ka täiesti tervislikku toitu süües on võimalik rasvuda, kui süüakse rohkem, kui keha vajab.  Sellega koos mängivad rolli vähene liikumine, ebatervislik toitumine, vanus ja geneetiline eelsoodumus,“ selgitas dr Peet. Eestis haigestub igal aastal 1. tüüpi diabeeti ligikaudu sada last ja umbes 150 täiskasvanut. Teise tüübi diabeedi uusi haigusjuhte lisandub aastas hinnanguliselt 1500-2000. „Ka maailma numbrid pole head – rasvumise epideemia on jõudnud igale poole. Kui varem oli see probleem pigem ainult arenenud riikides, siis nüüd kasvab haigestumus kiiresti ka näiteks Indias ja Hiinas, kus inimeste elujärg on viimase paarikümne aasta jooksul märgatavalt paranenud – inimestel on parem ligipääs toidule,“ rääkis dr Peet, lisades, et just see on üks peamisi põhjusi, miks rasvumine ja sellega seotud haigused, nagu diabeet, seal kiiresti sagenevad.

Inimeste toitumisharjumuste muutumine on üks peamisi põhjuseid, miks teise tüübi diabeet sageneb. „Sport on vajalik, kuid ainult liikumisega ei saa pidevat ülesöömist kompenseerida,“ märkis dr Peet. Kui diabeet on diagnoositud, on oluline, et haigust jälgitaks regulaarselt ja eluviisid oleksid tervist toetavad. „Tervislik toitumine, piisav liikumine, mittesuitsetamine, mõõdukas alkoholitarbimine ja vererõhu ning kolesterooli jälgimine on siin võtmetähtsusega,“ rääkis dr Peet. Insuliinravi või veresuhkrut langetavaid ravimeid tarvitavatel patsientidel on soovitatav jälgida veresuhkru taset ka kodustes tingimustes, olenevalt raviskeemist kas aeg-ajalt või igapäevaselt.

Insuliinravi vajavad kõik esimese tüübi diabeediga patsiendid alates haiguse diagnoosimisest, samuti need teise tüübi diabeediga patsiendid, kelle puhul dieet ja  tablettravi ei ole piisavad. „1. tüübi diabeedi korral on insuliin elupäästev ja vajalik igal söögikorral; 2. tüübi puhul lisatakse see vastavalt haiguse kulule ja vajadusele,“ selgitas dr Peet. Veresuhkru pidev jälgimine on muutunud oluliselt lihtsamaks tänu glükoosimonitoridele. „Esimese tüübi diabeedihaigele on tänapäeval glükoosimonitori kasutamine ravistandard ja tegelikult sellest aastast laienes ka Tervisekassa soodustus 2. tüübi diabeetikutele, kes on sunnitud insuliini süstima,“ rääkis vanemarst-õppejõud.

Suurim läbimurre viimastel aastatel esimese tüübi diabeetikutele on olnud just glükoosimonitorid ja insuliinipumbad. „Insuliinipump töötab koos sensoriga ja reguleerib automaatselt, kui palju insuliini vaja on. Õhuke voolik ühendab pumba kehaga ning seade jälgib pidevalt veresuhkrusensorit. Kui veresuhkur tõuseb, manustab pump rohkem insuliini; kui langeb, vähendab annust. See toimib peaaegu nagu kunstkõhunääre – suur osa sellest, mida varem pidi patsient või arst käsitsi jälgima, toimub nüüd automaatselt,“ ütles dr Peet. „See tehnoloogia on viimase viie aasta jooksul 1. tüüpi diabeeti põdevate inimeste  elu kardinaalselt muutnud.“

Ravivõimaluste areng on olnud märkimisväärne ka 2. tüübi diabeedi ravimisel. „Viimase 20 aasta jooksul on ravimid praktiliselt täielikult vahetunud. GLP-1 agonistid, näiteks Ozempic, on ravimid, mis korraga aitavad hoida veresuhkru taset stabiilsena, soodustavad kehakaalu langust ning vähendavad südame-veresoonkonna tüsistuste riski,“ selgitas dr Peet. Sagenemas on ka rasedusaegne diabeet, mis on seotud toitumise ja ülekaaluga raseduse ajal. „Kuigi rasedusaegne diabeet võib pärast sünnitust mööduda, on risk diabeedi  hilisemaks naasmiseks suur, eriti kui kehakaal püsib kõrge,“ lisas dr Peet.

Diabeedi diagnoosimisel on oluline varajane märkamine, eriti laste puhul. „Kui noor ja kõhn inimene joob palju, käib sageli tualetis ja tunneb suurt väsimust, tuleb veresuhkrut kohe kontrollida. 1. tüübi diabeedi puhul võib seisund kiiresti muutuda eluohtlikuks. Sellisel juhul ei tohi oodata, vaid tuleb kohe abi otsida,“ rõhutas dr Peet.

Rohkem infot diabeedist leiab Tartu Ülikooli Kliinikumi diabeediportaalist https://www.kliinikum.ee/diabeet/.