Elukvaliteeti mõjutav menstruatsioonivalu võib viidata endometrioosile (27.03.2026)

28. märtsil tähistatakse rahvusvahelist endometrioosi päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ühest levinumast kroonilisest günekoloogilisest haigusest, mis mõjutab hinnanguliselt kümneid tuhandeid Eesti naisi. 

Endometrioos on haigus, mille puhul emakaõõnt vooderdava limaskesta kude kasvab ja toimib väljaspool emakat. Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia eriala arst-õppejõu dr Helen Reimi sõnul paikneb endomeetrium tavapäraselt vaid emaka sees, kuid endometrioosi korral võib seda leida munasarjadel, kõhukelmel, soole või kusepõie pinnal ning mõnikord ka sügavamates kudedes. „Väljaspool emakat asuv kude reageerib hormonaalsele tsüklile samamoodi nagu emaka limaskest – see kasvab ja veritseb iga menstruatsiooniga. Kuna veri ei pääse kehast välja, tekivad kudede ärritus, põletik, liited ja tsüstid, mis võivad aja jooksul süveneda ning põhjustada tugevat valu,“ selgitas dr Reim. 

Hinnanguliselt mõjutab endometrioos 8-10 protsenti viljakas eas naistest, mis tähendab, et Eestis võib endometrioos puudutada ligikaudu 28 000 naist. Diagnoosi saamine võib võtta keskmiselt kaheksa kuni üheksa aastat. „Pikk viivitus tuleneb sageli sümptomite mitmekesisusest ja sellest, et menstruatsiooniga seotud valusid kiputakse ühiskonnas alahindama. Endometrioosi üheks tüüpilisemaks sümptomiks on tugev menstruatsiooniga kaasnev alakõhuvalu, mis ei allu valuravile ja häirib töö-, kooli- ja igapäevaelu. Kuna enamik naisi kogeb menstruatsiooni ajal mõningast valu, kiputakse neid vaevusi sageli pidama tavapäraseks menstruaaltsükli osaks. Selle tõttu jääb endometrioos tihti õigeaegselt märkamata ja haigus on aladiagnoositud,“ sõnas dr Reim.

Haigust esineb sagedamini noorematel naistel, 25–35-aasta vanuses, ning selle tekkes mängib olulist rolli ka pärilikkus. „Suurema riskiga on naised, kelle menstruatsioon algas väga varakult, või kelle tsükkel on lühike. Osadel naistel kulgeb haigus märkamatult, teistel põhjustab see tugevaid ja igapäevaelu häirivaid valusid. Tüüpilisteks sümptomiteks on lisaks valulikule menstruatsioonile krooniline vaagnavalu, valulikkus vahekorra ajal, seedetrakti- või urineerimiskaebused ning raskused rasestumisega,“ ütles dr Reim, lisades, et kroonilise valu tõttu võivad kaasneda meeleolulangus, ärevus ja depressioon. Samuti ei viita valu tugevus alati haiguse ulatusele, sest ka väikeste haiguskollete korral võib valu olla väga intensiivne. 

Haiguse diagnoos algab üksikasjalikust vestlusest patsiendiga, mille käigus hinnatakse kaebusi ja varasemat terviseajalugu. Seejärel kasutatakse transvaginaalset ultraheliuuringut, mis aitab avastada munasarjatsüste ja mõningaid sügavama haiguse tunnuseid. Vajadusel tehakse patsiendile magnetresonantsuuring (MRT). „Samas ei pruugi kõik haiguskolded pildidiagnostikas nähtavale tulla. Keerukamate juhtude korral võib diagnoosi ja ravi eesmärgil vaja minna laparoskoopiat, mis võimaldab haiguskoldeid vahetult hinnata ning vajadusel eemaldada. Oluline on mõista, et operatsioon ei kõrvalda haigust tervikuna, kuid aitab leevendada konkreetseid sümptomeid ja parandada elukvaliteeti,“ selgitas dr Reim. 

Ravivõimalused sõltuvad haiguse ulatusest, patsiendi kaebustest ja soovist rasestuda. „Endometrioosi ei saa täielikult välja ravida, kuid ravi eesmärk on sümptomite leevendamine ja haiguse progresseerumise pidurdamine. See on võimalik erinevate raviskeemidega, mis lähtub patsiendi kaebustest ja on individuaalne – see võib olla valuravi, hormonaalne ravi, operatiivne ravi või kombineeritud ravi,“ kirjeldas naistearst. Valuravi leevendab sümptomeid, kuid ei mõjuta haiguse kulgu; hormonaalne ravi pidurdab aga endomeetriumi kasvu. Konkreetsele patsiendile sobiva raviskeemi puhul rakendatakse enamasti nii valuravi kui ka hormonaalse ravi preparaate. Kirurgilist ravi kasutatakse, kui haiguskolded või liited toovad kaasa funktsionaalseid häireid või on mõjutanud viljakust. Sageli kombineeritakse hormonaalset ja operatiivset ravi. 

Endometrioosi kahtluse korral on võimalik pöörduda vastuvõtule Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikusse, kus töötavad arstid, kes on spetsialiseerunud endometrioosi diagnostikale ja ravile. „Kui patsiendil on kahtlus, et tema menstruatsioon on oluliselt valusam kui naistel tema ümber, siis tuleks kindlasti tulla vastuvõtule ning jagada muret spetsialistidega. Keerulisi ravijuhte arutatakse Kliinikumis regulaarsetel multidistsiplinaarsetel aruteludel, kuhu kuuluvad günekoloogid, viljatusravispetsialistid ja radioloogid,“ selgitas dr Reim. Siduserialade esindajaid kaasatakse juhupõhiselt. Ta lisas, et selline meeskonnatöö tagab keerukamate juhtude korral parima ravitulemuse ning taoline lähenemine põhineb rahvusvahelisel ravipraktikal. Endometrioosi konsiilium koguneb Kliinikumis regulaarselt üks kord kuus.

Endometrioosispetsialistide vastuvõtule pöördumiseks võtke ühendust kirja teel endometrioos@kliinikum.ee. Lisainfot endometrioosist leiab SIIT.