Endoskoopiakeskus ühendab diagnostika ja ravi (18.03.2026)

Tartu Ülikooli Kliinikumi endoskoopiakeskus on kümne aastaga kujunenud Eesti üheks olulisemaks seedetrakti uuringuid ja raviprotseduure pakkuvaks keskuseks. Kui endoskoopia tähendas veel mõni aeg tagasi peamiselt diagnostikat, siis tänaseks on sama protseduuri käigus võimalik mitte ainult haigust tuvastada, vaid ka seda kohe ravida. 

Kliinikumi endoskoopiakeskuses tehakse endoskoopilisi uuringuid seedetrakti hindamiseks, võimaldades arstil näha nii seedeelundkonna üla- ja alaosa seestpoolt ning võtta biopsiaid. Lisaks diagnoosimisele tehakse ka ravitoiminguid – eemaldatakse polüüpe, laiendatakse kitsendusi või eemaldatakse sapikive. „Endoskoopilised protseduurid nagu gastroskoopia, koloskoopia ja ERCP-uuringuid viiakse läbi painduva optilise instrumendi abil. Näiteks gastroskoopia, mida rahvapäraselt tuntakse ka kui „mõõga neelamist“, on seedetrakti ülaosa uuring, mille käigus viiakse suu kaudu söögitorusse, makku ja kaksteistsõrmiksoolde painduv optiline instrument ehk gastroskoop,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku gastroenteroloogia osakonna vanemarst-õppejõud ja endoskoopiakeskuse juht dr Marko Malvik.

Gastroskoopia uuring aitab selgitada ülakõhuvalu, kõrvetiste, iivelduse, neelamishäirete ja teiste kaebuste põhjusi ning tuvastada haiguslikke muutusi, nagu haavandid, põletik, verejooks või kasvajad. Koloskoopia seevastu on seedetrakti alaosa uuring, mille käigus uuritakse jämesoolt kogu ulatuses. „See võimaldab välja selgitada alakõhuvalu, vereerituse või sooletegevuse muutuste põhjuseid ning näha silmaga haiguslikke muudatusi, näiteks põletikku, haavandumisi, polüüpe või kasvajaid. Nagu gastroskoopia, on ka koloskoopia oluliselt täpsem kui röntgenuuring ning võimaldab võtta biopsiaid, mis annavad arstile võimaluse täpsemalt diagnoosida ja planeerida edasist ravi,“ selgitas endoskoopiakeskuse juht.  

Kliinikumi sisekliiniku allüksusena teenindab endoskoopiakeskus nii perearstide suunatud inimesi, haiglas viibivaid patsiente kui ka patsiente üle kogu Eesti. Gastroskoopiate ja koloskoopiate kõrval tehakse aga ka kõrgema keerukusastmega protseduure. „Sapiteede ja kõhunäärme haiguste ravis on oluliseks arenguks kolangioskoopia kasutuselevõtt – uuenduslik meetod, mis täiendab juba aastakümneid kasutusel olnud ERCP-d ehk endoskoopilist retrograadset kolangio-pankreatograafiat ning võimaldab ravida ka suuri sapijuha kive. Kui varem tähendas sapijuhas olev kivi sageli operatsiooni, siis nüüd eemaldatakse need endoskoopiliselt, säästes patsienti avatud lõikusest ja kiirendades paranemist,“ ütles dr Malvik.

Olulist rolli mängib ka endoskoopiline ultraheli, mis võimaldab läbi mao ultraheliga hinnata sapiteid ja kõhunääret, võtta kasvajatest proovitükke ning ravida põletikujärgseid vedelikukogumeid. „See on muutnud endoskoopia samavõrd oluliseks ravierialaks kui diagnoosimisviisiks. Samuti tehakse Kliinikumis suurte jämesoole polüüpide endoskoopilise eemaldamise protseduure, kuhu suunatakse patsiente üle Eesti, ning täispaksuses sooleresektsioone, mille käigus eemaldatakse lokaalne kasvaja koos sooleseinaga endoskoopiliselt, võimaldades patsiendil sageli juba järgmisel päeval koju minna,“ selgitas vanemarst-õppejõud. Endoskoopiakeskusesse jõuavad ka patsiendid riikliku soolevähi sõeluuringu raames. „Sõeluuringu eesmärk on just varajaste, sümptomiteta kasvajate leidmine – ja neid leitakse üha rohkem,“ lisas dr Malvik.

Samuti on kaasaegne tehnoloogia, sealhulgas 2025. aastal kasutusele võetud uus röntgeniaparaat, vähendanud arstide ja patsientide kiirguskoormust ning suurendanud raviprotseduuride täpsust veelgi. „Keskuse jaoks on esmatähtis patsiendi ohutus ja mugavus. Hea ettevalmistus protseduuriks tagab uuringute kvaliteedi, mistõttu pööratakse suurt tähelepanu soolte puhastusele enne koloskoopiat ning ka patsiendi ettevalmistusele enne gastroskoopiat. Kõik keerukad raviprotseduurid viiakse läbi narkoosis, samuti diagnostilised uuringud näidustuse korral,“ sõnas dr Malvik, lisades, et tulevikus liigub endoskoopiakeskus veelgi rohkem minimaalselt invasiivse ravi suunas.

Lisaks on keskuses arendamisel söögitoru liikumishäirete uus diagnostika ja ravi, endoskoopilise ultraheli võimaluste laiendamine ning polüüpide eemaldamise meetodite edasiarendus. Samal ajal on eesmärk ühtlustada kvaliteedinõudeid nii, et iga uuring vastaks seni väljatöötatud kvaliteedistandarditele, tagades võrreldava ja usaldusväärse tulemuse. „Tänaseks on endoskoopiakeskus märksa enamat kui uuringukeskus – see on ravikeskus, kus diagnoos, ravi ja ennetus toimuvad samaaegselt ning kus tehnoloogia ja erialadeülene koostöö pakuvad patsientidele kõige kaasaegsemaid võimalusi. Patsiendi jaoks tähendab see kindlustunnet, et tema tervisemurele leitakse lahendus võimalikult täpselt, kiiresti ja väikseima sekkumisega,“ lisas endoskoopiakeskuse juht lõppu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi endoskoopiakeskus alustas tööd 2016. aasta 1. veebruaril, mil töötati välja keskuse multidistsiplinaarne koosseis, koondades sisekliiniku, kirurgiakliiniku ja onkoloogiakliiniku endoskoopiaüksused ühtsesse erialaüleste oskustega meeskonda.

Kliinikumi Leht