Enneolematu osalusprotsendiga kopsuvähi varajase avastamise projekt jätkub (10.11.2025)

Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi eestvedamisel ning koostöös Tervisekassa ja perearstidega jätkub kolmandat aastat kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt Tartus ja Tartumaal. Projekti peamine eesmärk on kaasata sõeluuringusse kõik suurenenud kopsuvähi riskiga patsiendid, et leida üles kopsuvähijuhud varases staadiumis, mil ravivõimalused on tõhusamad.

Kopsuvähk on kogu maailmas üks sagedasemaid ja enamasti halva prognoosiga pahaloomulisi kasvajaid, moodustades 12,4% kõikidest vähijuhtudest. 2022. aastal diagnoositi Eestis vastavalt vähiregistri andmetele 773 kopsuvähi esmasjuhtu. Haiguse varajaseks avastamiseks käivitati Tartumaal kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt ning uuringusse kaasati Tartu maakonna, sealhulgas Tartu linna, perearstide ja -õdede abil suurenenud kopsuvähi riskiga 55–74-aastaseid inimesi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku juhi ja kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekti eestvedaja kaasprof Tanel Laisaare sõnul on kopsuvähi peamine riskitegur suitsetamine, mis põhjustab ligi 80% kõigist kopsuvähijuhtudest. „Seetõttu on ka sõeluuringusse kaasamise aluseks vähemalt 20 pakk-aastat pikk suitsetamisstaaž või kopsuvähi riski tõus mitmeid tegureid arvestava riskimudeli alusel. Sõeluuringusse oodatakse ka endiseid suitsetajaid, kes on suitsetamisest loobunud vähem kui 15 aastat tagasi,“ selgitas kaasprof Laisaar. Ta lisas, et pilootprojektis osalemine on vabatahtlik ning inimeste esmane kaasamine sõeluuringusse toimub ainult perearstide või -õdede kaudu, kes hindavad sõeluuringusse kuuluvust telefoni teel või vastuvõtu käigus.

Kõigile neile, kel on näidustus ning soov sõeluuringus osaleda, tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikus madala doosiga kompuutertomograafiline (MDKT) uuring, mida hindavad kaks kogenud radioloogi vastavalt rahvusvahelisele juhisele LungRADS 2022. „Madala doosiga kompuutertomograafia on ohutu ja tõhus viis kopsuvähi varajaseks avastamiseks ning uuring võimaldab tuvastada haigust varases staadiumis, juba enne, kui tekivad sümptomid,“ kirjeldas Kliinikumi radioloogiakliiniku juht prof Pilvi Ilves.Et sõeluuringu kompuuteruuringule jõudmine oleks patsiendile võimalikult kiire ja mugav, toimuvad need Kliinikumi esinduses Lõunakeskuse kaubanduspargis. „Ränirahnu keskuses olev kompuutertomograaf on spetsiaalselt seadistatud kopsude madala doosiga sõeluuringuks. Kuigi uuring tehakse Ränirahnu keskuses, vaatavad uuringu läbi vastava koolituse läbi teinud kogenud kopsuradioloogid Maarjamõisas,“ selgitas prof Ilves ning lisas, et kopsuvähi kahtlusega ehk riskipatsientidel on vajalik käia kopsuvähi sõeluuringul kord aastas.

Kui kompuuteruuringul ilmneb vähikahtlus, suunatakse patsient täiendavatele uuringutele, millega diagnoos kinnitatakse või välistatakse. Väiksema vähikahtluse korral tehakse vastavalt juhisele MDKT kordusuuring 3–6 kuu möödudes. Kui kompuuteruuringul tuvastatakse mõne teise haiguse leid või kahtlus – näiteks kopsude emfüseem, südame pärgarterite lubistumine või muu kasvaja kahtlus – informeeritakse sellest perearsti, kes saab tegeleda patsiendiga vastavalt tavalisele ravipraktikale või suunatakse patsient edasi eriarsti konsultatsioonile.

Kaasprof Tanel Laisaare sõnul on projekt olnud äärmiselt edukas: „Koostöös perearstidega ning sõeluuringu koordinaatoritega kaasasime sõeluuringusse teisel aastal koguni 80% sihtgrupist. Seda võib nimetada maailmarekordiks, kuna mujal maailmas ei ole selliseid osalusprotsente näidatud,“ rõhutas ta. Samuti tõi ta välja, et 53% kahe aasta jooksul sõeluuringu pilootprojekti raames diagnoositud kopsuvähijuhtudest olid I staadiumis ning 70%-l kõigist juhtudest oli võimalik kirurgiline ravi. „Võrdluseks võib tuua, et kogu Eestis õnnestub kirurgiliselt ravida vaid kuni 25% kopsuvähkidest,“ lausus kopsukliiniku juht.

Pilootprojekti kahe esimese aastaga ilmnes diagnoositavate kopsuvähkide oluline staadiuminihe mitte üksnes sõeluuringu raames avastatud kopsuvähijuhtude osas, vaid kogu maakonna tasandil. Kui enne sõeluuringuga alustamist moodustasid I ja II staadiumis vähid 27% kõigist Tartumaal diagnoositud kopsuvähijuhtudest, siis teisel aastal oli nende varases staadiumis vähijuhtude osakaal tõusnud juba 47%-ni. Pilootprojekti jooksul suurenes järk-järgult ka sõeluuringu tulemusel avastatud kopsuvähi juhtude osakaal, mis tõusis 2024. aastal 38%-ni kõigist maakonnas diagnoositud kopsuvähi juhtudest.

Kliinikumi Leht