KODUNE VENTILAATORRAVI

Millal on vajalik ventilaatorravi?

Inimese elutegevuseks on vajalik hapnik, mida me hingame atmosfääriõhust. Sissehingatavast õhust imendub hapnik läbi kopsude verre ja veri transpordib hapniku organismi. Hapniku tarbimise järgselt tekib organismis gaas süsinikdioksiid, millest keha vabaneb väljahingamisel.

Inimestel, kellel on raske kopsuhaigus (nt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), lihashaigus või suur ülekaal, võib tekkida seisund, kus keha ei saa piisavalt hapnikku ega vabane süsinikdioksiidist. Sel juhul suurendatakse ventilaatorraviga organismis hapniku taset ja vabanetakse süsinikdioksiidist. Ventilaatorravi toetab hingamist, muudab selle pingutusvabamaks ning seeläbi leevendub õhupuudustunne.

Kuidas toimib ventilaatorravi?

Ventilaatorravis kasutatakse maski, mis kinnitatakse näole pearihmadega ja mida saab vajadusel eemaldada (nt söömiseks, joomiseks, rääkimiseks). Mask on õhuvooliku kaudu ühendatud ventilaatoriga. Ventilaator puhub hingamise ajal survestatud õhuvoolu maski alla ja erinevad rõhud muudavad Teie hingamistsüklit. Tugevama rõhuga õhuvool aitab sisse hingata võimalikult palju õhku, mida Te ei ole oma tavapärase hingamisega võimeline tegema. Väljahingamisel on õhuvoolu rõhk madalam.

Enne ravi algust seadistab ventilaatorravi spetsialist ventilaatorile Teile eelnevalt testitud, hingamist toetavad õhuvoolu rõhud ja ka sundhingamise, kui organism aeglustab hingamise alla kriitilise piiri: 10 korda minutis.

Kaua peab kasutama ventilaatorravi?

Ventilaatori kasutamine sõltub Teie seisundist. Üldiselt soovitatakse ventilaatorit kasutada vähemalt 6 tundi öösel. Vajadusel võib seda periooditi kasutada ka päevase uinaku ajal.

Kes osutab kodust ventilaatorravi teenust?

Tartu Ülikooli Kliinikumis osutab kodust ventilaatorravi teenust kopsukliinik. Ventilaatorravi määramiseks ja vajaduse selgitamiseks peate Te eelnevalt tulema kopsukliinikusse, pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonda ravile/uuringutele. Haiglas valitakse ning seadistatakse Teile vajalikud hingamist toetavad seadmed - mask ja ventilaator.

Kes jälgib kodust ventilaatorravi?

Kodusel ventilaatorravil olles jääte Te kopsukliiniku patsiendiks ja Teie ravi jälgimisega tegeleb ambulatoorse vastuvõtu kopsuarst ja ventilaatorravi õde.  Ventilaatorravi õde võtab vastu kopsukliinikus  Riia 167. Palume visiidiaeg kokku leppida telefonil 5331 8035. Kui Teie terviseseisund ei võimalda liikumist, tuleb õde koduvisiidile, E−R 08.00−16.00. Külastusaeg lepitakse Teiega eelnevalt kokku.

Kes maksab ravi eest?

Kui Teil on ravikindlustus, maksab ventilaatorravi eest Eesti Haigekassa. Ravikindlustuse puudumisel tuleb ravi eest ise tasuda.

KODUSE VENTILAATORRAVI SEADMETE KORRASHOID

Järgnevalt leiate infot koduse ventilaatorravi seadmete regulaarseks korrashoiuks vajalike tegevuste ja vahendite kohta. Nõuetekohane seadmete hooldus tagab nende pikaealisuse ja efektiivse ventilaatorravi.

Ventilaator

Puhastage ventilaatorit iga päev.

  • Kasutage selleks nõudepesuvahendit või vedelseepi. Puhastusaine ei tohi sisaldada valgendit.
  • Enne puhastamist eemaldage ventilaator vooluvõrgust. Seejärel pühkige ventilaator üle puhastusaine lahuses niisutatud lapiga.
  • Kontrollige, kas ventilaatoril või elektrikaablil on mehhaanilisi kahjustusi, näiteks lemmikloom on närinud elektrikaablit;
  • Vahetage ventilaatori filtrit vähemalt 6 kuu järel.

Mask

Puhastage maski iga päev.

  • Kasutage neutraalset vedelseepi, nõudepesuvahendit või spetsiaalset maski puhastusrätiku/puhastusspreid.
  • Pühkige mask nii seest kui väljast üle puhastusaine lahuses niisutatud lapiga ja seejärel loputage hoolikalt veega.
  • Laske maskil korralikult kuivada, kuid mitte päikesevalguse või kuumuse käes.

Kord nädalas võtke mask osadeks lahti ja puhastage iga osa eraldi, samade vahenditega, millega puhastate iga päev ning loputage hoolikalt veega. Seejärel laske maskil korralikult kuivada, kuid mitte päikesevalguse või kuumuse käes.

Kontrollige maski seisundit 1 kord kuus. Iga 12 kuu järel (vajadusel varem) vahetage mask uue vastu.

Õhuvoolik

Puhastage õhuvoolikut kord nädalas.

  • Kasutage selleks neutraalset vedelseepi või nõudepesuvahendit.
  • Peske voolikut pesuaine lahusega ja seejärel loputage hoolikalt veega.
  • Riputage õhuvoolik kuivama, kuid mitte päikesevalguse või kuumuse kätte.

Kontrollige õhuvooliku seisundit 1 kord kuus. Iga 12 kuu järel (vajadusel varem) vahetage voolik uue vastu.

Pearihmad

Peske pearihmad käsitsi neutraalse seebiveega kord nädalas. Tekstiilist pearihmasid võib pesta ka pesumasinas kasutades pesukotti, et oleks eraldatud ülejäänud pesust.

Niisuti veenõu

  • Vahetage niisuti veenõus vett iga päev.
  • Peske kord nädalas veenõud neutraalse seebiveega või nõudepesuvahendi lahusega. Seejärel loputage hoolikalt ja kuivatage.
  • Kontrollige niisuti ja veenõu seisundit 1 kord kuus. Vajadusel eemaldage ladestunud katlakivi äädika vesilahusega (suhe 1:10). Peale katlakivi eemaldamist loputage hoolikalt veenõud veega ning kuivatage rätikuga.
  • Vahetage iga 12 kuu järel niisuti veenõu uue vastu välja.

NB! Kõik ventilaatorraviks vajalikud seadmed annab Teile ventilaatorravi õde ja nõustab Teid nende kasutamisel.

 

KODUSE VENTILAATORRAVI VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

Koduse ventilaatorravi probleemid ilmnevad pigem algperioodil.

Nahaärritus ninajuurel, mis süvenedes sarnaneb lamatisega ja takistab maski kasutamist.

  • Lamage külili, et maski raskuskese langeks ühele küljele.
  • Kasutage ninajuurel pehmenduspatja.
  • Võimalusel vahetage mask ilma otsmikutoeta maski vastu.

Ninaneelu kuivamine, mis on tingitud ventilaatori õhuvoolu survest ninaneelu limaskestadele.

  • Kasutage ventilaatori külge pandud niisutit. Nii taluvad suu- ja ninalimaskestad ning hingetoru paremini õhuvoolu poolt tekitatud mehhaanilist koormust.

Nina on kinni, mis võib olla tekkinud ventilaatori õhuvoolu survest nina limaskestadele või nohust. Nohu ei sega täisnäomaski kasutamist, kuid kui Teil on sõõrme- või ninamask, hakkate tahes-tahtmata hingama läbi suu ja ravi enam ei toimi.

  • Vahetage sõõrme- või ninamask täisnäomaski vastu.
  • Paar ööd ärge kasutage maski. Ravige nohu ja tehke hingamisharjutusi PEP–pudeli abil, et vabaneda liigsest süsinikdioksiidist.

Mask on niiske ja voolik vilistab, mis on tingitud jahedast toaõhust. Mida jahedamas ruumis Te magate, seda rohkem õhk voolikus jahtub, moodustades veetilku maski ja vooliku seintele.

  • Tõstke ruumi temperatuuri.
  • Soojendage õhuvoolikut teki all või langetage niisuti temperatuuri.
  • Paigutage ventilaator madalamale ja painutage sobivalt voolikut, et vähendada vee valgumist maski.
  • Võimalusel vahetage õhuvoolik soojendatava õhuvooliku vastu.

Maski ja näo vahelt sagedane õhulekkimine, mis võib olla tingitud kas väheselt pingutatud pearihmadest, pidevast peaasendi muutmisest või Teie näokujuga sobimatust maski suurusest, kujust, halvasti reguleeritud otsmikutoestusest või polsterdustest.

  • Reguleerige pearihmasid ja kohendage otsmikutoestust.
  • Vahetage padi mugavama vastu või kasutage spetsiaalset patja, mis võimaldab magada nii selili kui ka külili.
  • Kasutage ninajuurel pehmenduspatja, mis parandab maski sobivust.

Maski alla puhub ventilaator liiga palju õhku, mis tundub lämmatavana.

  • Teavitage sellest ventilaatorravi õde, kes seadistab ventilaatorile viiteaja. Viiteaja kasutamisel tugevneb seadme poolt avaldatav rõhk järk-järgult määratud tasemini ja see aitab kergemini uinuda.

Ventilaator annab alarmi, mis võib olla tingitud:

  • maski ja näo vahelistest õhuleketest, mis tekivad peaasendi muutmisest. Leidke peale mugav asend, reguleerige pearihmasid;
  • hingamise kordade arvu vähenemisest alla 10x minutis. Tõuske voodist ja liikuge (nt toast kööki), et suureneks hingamissagedus.
  • voolukatkestusest. Kontrollige seinapistikut, kuid kui katkestused on sagedased, tuleb soetada ventilaatorile aku.
  • takistusest süsteemis, näiteks on voolik ventilaatori küljest lahti tulnud või seda on vigastanud koduloom.

Ventilaatorravi spetsialistid on seadistanud ventilaatori vastavalt Teie hingamisvajadustele. Seadistust nimetatakse kliiniliseks menüüks ja Teil endal puudub võimalus seda muuta. Kui tekivad vastuolud või häired Teie hingamises või ventilaatori töös, kuvatakse vastavad näidud ventilaatori ekraanil. Kuigi tekst on inglisekeelne, palume need näidud ventilaatorravi õe jaoks üles kirjutada.

Pöörduge kohe ventilaatorravi õe poole, kui:

  • halveneb üldine enesetunne, on hommikused peavalud, suurenenud õhupuudustunne, liigne unisus päeval jne,
  • Te ei suuda harjuda maskiga või on tekkinud näol tugev nahaärritus,
  • ventilaatorist tuleb Teile mittesobiv õhuvoolu hulk või õhuvool takistab Teie enda hingamist,
  • on mure maski, ventilaatori või muude ventilaatorravi seadmetega,
  • ventilaator annab pidevalt alarmi või ei tööta.

Õde võtab vastu kopsukliinikus Riia 167. Palume visiidiaeg eelnevalt kokku leppida õega telefonil 5331 8035.

Kui Teie terviseseisund ei võimalda õe vastuvõtule tulla, tuleb õde koduvisiidile  E−R 08.00−16.00. Külastusaeg lepitakse Teiega eelnevalt kokku.


Koostajad: Carine Gross, Karine Rüütel
11/2017

 Meditsiinilinnak Lastefond  alt=